Tabivere konverentsil sai kuulda palju uut ja põnevat:

1. Valve Kingisepp:

Ettekanne ehk suusõna. I laulupeo nootides olid sõnad: Mo isamaa, mo onn ja room. Ja praegusel digiajastul on jällegi täpitähed kadunud: sillamae, oie, eriti nimede e-aadressides.

2. Kersti Taal

Trükkalist olenes, millist märki ta käsikirjast välja luges ja kasutas trükkimisel.

3. Fred Puss

1941. a asus praeguse Atlantise ööklubi asemel Schünmanni trükikojad, mis sõja ajal puruks pommitati. Kirikuraamatutest saab uurida õ-tähe kasutust nimedes: Tõnis, Tõnu, Krõõt. Vaata saadet Tujurikkuja5, Värdkeel 2012 Youtubest. Annetusi sai teha Arensi ausamba tarbeks, mis tuleb Kuusalu pastoraadi ette. Millal tehakse Õ-tähele ausammas?Kas see ei või või või võimargariiniga olla?

4. Kristiine Praakli

Sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele: Anna õlu üle Ülo õla. Murrakud on matsirahva veidrus. Ö täht on meil ammu, Õ uus.

5. Pire Teras

Õ hääldus tähendust ei muuda. Labiaalsuse aste.

6. Taavi Pal

Kuidas jõudis õ-häälik Regio atlasesse? Arnold Rüütel eeskujuks, saarlane aga puhas õ.

Valve Kingisepp

Kersti Taal

Fred Puss

Otto Vilhelm Masingu mälestuskivi Äksis

Vabadussõja ausammas Äksis

Äksi kirik

Pitkapoistel algas samuti uus õppeaasta

Meie uus liige Ervin Pari

Nõupidamisel vaatasime filmi Valgamaa õppepäevast, mis toimus 26. augustil

Meie ühenduse esimees Jüri Jahnson ja üks aktiivsemaid liikmeid (jutupaunik) Rein Tiidor

Kalevipoja väärilised mehed tänapäeval – Ivar Künnapuu ja Jüri Jahnson

Valter, Rein ja Viivi

Saverna vald

Vabadussõja mälestusmärk Otepääl ja kirik

Kekkoneni saun

Tehvandi. Pikkjärve mõis

Suvist õppereisi juhatas Sulev Unt.

Kõneleb Norman Aas

Admiral Johan Pitka Relvevendade Ühenduse lippur Rein Vanja

Meie mõnus bussiseltskond. Aitäh, Tartu Memento!

Pidupäevamuusikat puhkpilliorkestrilt Tartu, dirigent Margus Kasemaa. Margus Araku avasõnad. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnavõtus anti teada, et linnas on kiiresti hakanud arenema linnaosade seltsid, mis on heaks koostööks linnavalitsusega. Kirjanik ja linna aukodanik Hando Runneli põhimureks oli raamatute ja mälestuste hävitamine ükskõik millise okupatsiooni ajal aga meil peab tulevik olema. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikme Ann Tuulikki Jürgensteini tunnustas juurtega maailmakodaniku elu, kosmopolitism peab olema. Eesti Üliõpilaste Seltsi liikme Roland Keskküla rõhutas tänapäeva infotehnoloogiat ja tänas vanemat põlvkonda tänase päeva eest.

Aastapäeva tähistamise eest tuleb tänada Tiigi Seltsimaja.

Päev jätkus ansambli Kõrsikud kontserdiga Sisevete Saatkonna laevalt.

Üksik kaitseliitlane Eldur Lõhmus

LUGUPEETUD ANTS NURK – 79 – PALJU ÕNNE JA IKKA KINDLAT EESTI MEELT

Vabadussõja mälestusmedal (Johannes Raudsepp) ja Vabadusrist II/III klass

Vanavara ja käsitöölaat, kultuuriprogramm, mitmevõistlused koertele, sõjatehnika näitus, rahvariiete tuulutamise ja käsitöömeistrite päev, jõustruktuuride tehnika näitus, näidislahing “Eesti 1944”

Lendlehed lennukilt

Meie kokkusaamine kell 11.00

PALJU ÕNNE – VALDUR RAUDVASSAR 77

Head vabadusvõitlejad, head kaasmälestajad, Täna mälestame ja meenutame neid, kes on teinud midagi sellist, mida me kõik loodame, et iialgi enam tegema ei pea – nad astusid relv käes lahingusse selle eest, mida pidasid kõige tähtsamaks – oma rahva, oma pere ja isamaa est. Selleks, et kaitsta, peab olema tahet! Selline tahe on sügav veendumus, et tehakse midagi õiget, mille nimel lahingusse astuda.Tahe kaitsta tekib austusest ja armastusest oma rahva, pere ja isamaa vastu, mitte kohusetundest või mingitest normidest. Läbi ajaloo oleme pidanud korduvalt oma vabaduse ja iseseisvuse eest võitlema, aga tänu neile võitlustele oleme jätkuvalt vabad oma esivanemate maal, ega lähe siit kuskile. Selle vabaduse eest on võidelnud oma elu hinnaga meie kõikide esivanemad, mille eest neid kangelasi peame meeles pidama. Meie tänase vabaduse võlgneme neile, kes võitlesid Sinimägedes, aga ka teistes lahingutes ja teistes sõdades. Nii nagu meie peame täna olema targad ja julged, et meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada iseseisvas, vabas Eestis. 7. veebruari 1944. a raadiointervjuus kutsus Eesti viimane peaminister Jüri Uluots üles pealetungivale Punaarmeele vastu astuma. Uluots leidis, et ainus lootus iseseisvus taastada on Punaarmee kuni sõja lõpuni Eestist eelmal hoida. Siinkohal toon välja katkendi Uluotsa üleskutsest: Millisel viisil meie oma rahva elu tulevikus ka kujutleksime ja millist head ja ilusat Eestit ka oma mõttes ja südames kannaksime kui oma kalleimat vara, on kõige selle tulevase elava Eesti eeltingimuseks ikka see, et kommunistlik Nõukogude võim meie maale ei pääseks kuni rahu saabumiseni ja selle rahu kindlustamiseni. Seda ei tohi meie ka üheks sekundikski mitte unustada. Muidu eksime rängalt ja hukkume olevikus ühes oma tulevikulootustega. Kui meie aga seda ei unusta ja praegu kiiresti ja targalt talitame, siis minu parema arusaamise järgi täituvad Eesti lootused ka tulevikus ja Eesti püsib. Jumal aita eesti rahvast ja iga tema liiget!” (Postimees. 8. verbeur 1944.) 1944. aastal mobiliseeriti kokku ligi 40 000 meest. Täna anname au kõigile vapratele eesti poistele, kes võitlesid Eestimaa eest 1944. aasta suvel. Nende ennastsalgav tegevus päästis kindlast surmast ligi 100 000 eesti inimest kindlast surmast. Olemuslikult ja kultuuriliselt on Eesti põhja Euroopa rahvas ning ilmselt on ka see teadmine just idast tuleva ohu puhul mänginud mitte väheolulist rolli, sest kaitstud on ka Euroopa idapiiri. Kes teab ehk on tänu meie meeste võitlustele olnud paljude meie euroopa naabrite elu parem. Jüri Uluots ütles oma 1944. aasta üleskutses, et ühekski sekundiks ei tohi me unustada, et iseseisva Eesti eeltingimuseks on rahu kindlustamine. Täna ei tohi me unustada, et iseseisvus ei ole iseenesest mõistetav. Seda ei tohi unustada ei meie ega meie lapsed. Üheks meenutuseks selle hoidmisel on mälestusmärk neile, kes meie riigi eest oma elu andsid – riik püstitab mälestusmärgi Repressioonide käes hukkunud ja hukatud Eesti Kaitseväe ohvitseridele ja teise mälestusmärgi kommunismiohvritele. Meie suurim lootus on, et kunagi enam ei pea me haarama relvi oma isamaa kaitsmiseks, aga peame meeles pidama neid, kes seda olid sunnitud tegema. Oma kodu kaitstes ei ole olnud valikuvõimalust mõtiskleda selle üle, kellele vastu astuda või arutada kuidas see kellegi silmis paistab. Need, kes võitlesid Sinimägedes, võitlesid teades, et kui mitte nemad, siis nende lapsed saaksid elada vabas riigis. Sellise meelekindluse ja vaimu ees müts maha nüüd ja alati!

Margus Tsahkna, IRLi esimees

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees Osvald Sasko ja Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse esimees Jüri Jahnson

Loodan, et järgmisel aastal on kohal ka valitsusinimesed

Saksa poisid Berliinist

Vennad Aadu ja Mart