23. augustil tähistame Lilli-Ungurini piiripunktis traditsiooniliselt Balti keti 29 aastapäeva. Tänavu, seoses EV ja LV 100 sünnipäevadega, on sündmus väga suurejooneline.

EV100 muusikaprogrammi kuuluv kontserttuur „Mööda piiri“ liigub mööda Eesti piiriäärseid alasid Sillamäelt Tallinnani. Igas vanuses kuulajaile mõeldud laulude

eesmärk on tuua rambivalgusse kaasaegne isamaaline mõte tekstis ja heliloomingus. Eesti riigi 100. sünnipäeva ajal on põhjust küsida, millest mõtlevad, mida soovivad ja mille üle rõõmustavad või valutavad südant meie armastatud teksti- ja laululoojad Tõnis Mägi, Ott Lepland, Olav Ehala, Rein Rannap, Mihkel Raud, Sven Grünberg, Siiri Sisask, Piret Rips, Mari Jürjens, Mari Kalkun, Margo Kõlar, Aare Kruusimäe, Maria Kõrvits, Madis Orav, Leelo Tungal, Helvi Jürisson jt.
Kontsertidel astuvad lisaks Politsei- ja Piirivalveorkestrile üles Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland, Mari Kalkun, Karl-Erik Taukar ja Mari Jürjens. Dirigent on Hando Põldmäe.
Lilli piiripunktis toimuval kontserdil tähistame koos naabritega Balti Keti aastapäeva.

Lätlaste poolt astuvad üles Rīgas danču klubs tantsijad.

Ametlik algus kell 20.00

Kell 11 Kalevipoja juures

Vaba Rahva laul Põlvas

Tähistame Nõukogude Liidu esimese demokraatliku erakonna ERSP 30. sünnipäeva!

11:30 Kogunemine Viljandimaal Pilistveres kivikangru juures.
13:00 Pidulik jumalateenistus Pilistvere kirikus. Lahkunud ERSP asutajaliikmete mälestamine.

Järgneb arutelu Pilistvere pastoraadis „ERSP põhimõtted – rahvusriik ja rahvuslik identiteet eile, täna, homme“.
ERSP 30 juubeliümbriku ja postmargi tutvustus.
16:00 orienteeruv lõpp

LUGUPEETUD ANTS NURK – 81 – PALJU ÕNNE, TUGEVAT TERVIST JA VÕITLUSVAIMU

Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad!

Laupäeval, 4. augustil 2018 kell 12 algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal
Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas. On tegemist setode ülimalt sisuka
kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks
tegutsema. Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva,
et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline
asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega.

Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas
Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti
erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja
teisi rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid. Soovime teada nende seisukohta
Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Teekonna kirjeldus. Lüübnitsasse sõiduks saab kasutada marsruuti
Tartu-Ahja-Mooste-Räpina-Võõpsu. Võhandu jõe silla ületamise järel tuleb 100
m pärast keerata vasakule, sealt asub Lüübnitsa ja Peipsi järv 4-5 km
kaugusel.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel liige Aldo Kals, tel 56 908 945

Tollis tuli osta viisa 2 seto kruuni/3 eurot, massina saisupilet 2 seto kruuni/3 eurot.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi telgis mängis pilli Ilmar Vananurm.

Petserimaa lipuga on Mart Niklus.

Pitkapoiste nõupidamine kell 15.00. Edasi lähme Jõgevamaale Pitka retke finišisse.

LUGUPEETUD VALDUR RAUDVASSAR – 79 – PALJU ÕNNE NING IKKA TUGEVAT TERVIST

Kutsume teid 28. juulil 2018 Ida-Virumaale Narva-Jõesuu linna Sinimäe alevikku Põrguhauamäele (Grenaderimägi), et mälestada 1944. aasta Eesti Kaitselahingutes langenud sõjamehi. Tänavu möödub juba 74 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks. Mälestustseremoonia algab kell 11.00.

“1944. aasta alguses jõudis pealetungiv Punaarmee Eesti piiride vahetusse lähedusse. Oht, et N. Liit okupeerib uuesti Eesti, muutus reaalseks. Sakslased kuulutasid Eestis välja mobilisatsiooni. Seni olid Eesti Vabariigi seaduslikud esindajad Saksa mobilisatsioone pidanud ebaseaduslikuks, mida need ka rahvusvahelise sõjaõiguse järgi olid.

Põrandaalune Eesti valitsus otsustas 2. veebruaril 1944, et kuigi Saksa okupatsiooni ei tunnustata ning Eesti eesmärk ei ole Saksamaa sõjaliste huvide toetamine, on Eesti riigi huvides ja Eesti kodanike kohus oma riiki uue sissetungija vastu kaitsta. Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium rahvuslike relvastatud jõudude kontrolli all niikaua, kuni sõda lõpeb ja algab rahukonverents. Eeldati õigesti, et kui N. Liit uuesti Eesti okupeerib, muutub iseseisvuse taastamine peaaegu võimatuks.

Oma raadioesinemises 7. veebruaril 1944 kuulutas peaminister presidendi ülesannetes mobilisatsiooni sisuliselt välja. Kõik Eesti kodanikud, kes selle järel läksid kaasa Saksa mobilisatsiooniga, tegid seda Eesti Vabariigi kaitsmise eesmärgil, mitte Saksa huvides. Uluotsa ja Eesti Rahvuskomitee toetus 30. jaanuaril välja kuulutatud 20. aastakäigu mobilisatsioonile on osa Eesti riikluse järjepidevusest” (Katkend Riigikogu otsuse (910 OE) eelnõu “Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu” juurde käivast seletuskirjast).

Sinimägedes üles näidatud kangelaslik vastupanu ei olnud asjata. Võimaldas ju punaarmee peatamine emigreeruda läände tuhandetel Eesti elanikel, kes said jätkata võitlust iseseisva Eesti eest. Ilma Välis-Eesti kogukonna toetuseta ei oleks Eesti Vabariigi taastamine olnud mõeldav.

Vabadussõja võidualtari taasavamine Tapikul, külas Ivan Orav, tantsumuusika ansamblilt Onupoeg

Vardja õnnistab võidualtarit ja seob punase paela ümber puu

PV kindral Ants Kurvitsa tütre Evi mehe Endel Saarmani urnimatus kell 12.00 Äksis.

Evi ja Endeli kodu Rootsis oli alati piirivalvuritele avatud.