8. juuli

Leinapäev Tartus

8. ja 9. juulil 1941. aastal panid punaokupandid Tartu vanglas toime kohutava inimsusesevastase kuriteo. Okupandid tapsid 193 kinnipeetavat, 173 meest ja 20 naist. Hukkunute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki.

Tuntumad ohvrid olid Jüri Parijõgi – kirjanik, Tartu õpetajate seminari direktor ja Aksel Erich Vooremaa – Tartu-Maarja koguduse õpetaja, Tartu praostkonna abipraost ja EELK hooldusnõukogu liige.

Punaokupandid matsid mõrvaohvrid vangla õuele (Antoniuse õue) ühte kaevu ja kahte kaevisesse.

Hukatud maeti 1942. aastal ümber Pauluse kalmistul paiknevasse ühishauda.

Tartu vangla massimõrva ohvrite mälestustahvel avati esimest korda 25. juulil 1942. Pärast II maailmasõda purustasid N. Liidu okupandid mälestustahvli.

3. juuli

Möödub 85 aastat Jaan Tõnissoni mõrvamisest

Jaan Tõnissoni Selts kutsub Tartu Raadi kalmistule Tõnissoni perekonna rahulasse traditsioonilisele mälestusüritusele reedel, 3. juulil 2026 kell 12.

Mälestuspalve peab Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Kõnelevad Jaan Tõnissoni Seltsi esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas ja teised.

Kalmistult suundume üheskoos Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumidesse, aadressil Jaan Tõnissoni 1, kus kell 14 algab päevakohane pidulik koosolek.

Esmalt räägib helilooja ja pärimusmuusik Matis Leima oma mõtteist Jaan Tõnissoni kohta ja ka iseseisva Eesti riigi sünniloost kõneleva muusikali ettevalmistamisest.

Jaan Tõnissoni Seltsi ja Postimehe kirjastuse ühistöös on valmis saanud Jaan Tõnissoni 150. ja samuti 155. sünniaastapäevale pühendatud kõnede kogumik „Jaani kood. Tõnissonile pühendatud ettekandeid ja kõnesid 2001-2024.“

Raamatut tutvustab ja kõneldut meenutab Tartu Ülikooli aulas 22. detsembril 2018 toimunud piduliku aktuse üks eestvedajaid Aimar Altosaar.

Kohapeal saab raamatut osta kirjastuse hinnaga.

Ootame kõiki huvilisi!

14. juuni

Leinapäev Tartus ja Värskas.


Tartu mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures 14. juunil kell 17 ja mitmete näitustega.

Rukkilille monumendi juures toimuval tseremoonial esinevad kõnedega Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Piret Tarto. Mälestuspalve loeb Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul mälestatakse 85 aasta eest Siberisse küüditatuid, aga ka kõiki, keda Nõukogude võim represseeris ja taga kiusas.

Tartu Linnamuuseum kutsub mälestuspäeval külastama KGB kongide muuseumit, mis on kell 11–17 erandkorras avatud ja kuhu sissepääs on tasuta.


KGB kongide muuseumis saab vaadata ka Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja Läti organisatsiooni Fonds Sibīrijas Bērni koostöös tehtud näitust „Siberi lapsed”, mis räägib 1941. aastal Siberisse küüditatud Läti laste lugusid. See näitus avatakse 9. juunil ERM-is juuniküüditamise mälestuspäeval, kuid liigub sealt edasi KGB kongide muuseumisse.

Eesti Rahva Muuseumis saab kuni 14. juunini vaadata näitust „Siberi kasetohukirjad“, mille on Tartusse toonud Tukumsi muuseum Lätist.

14. juunil 1941. aastal algas Nõukogude Liidu julgeolekuasutuste juhtimisel massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese.