Pitkapoiste nõupidamine.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves.

LUGUPEETUD ENDEL SILD – 101 – USKUMATU ELUNUMBER, PALJU ÕNNE! SOOVIME SU ELLU KEVADIST VÄRSKUST, SUVIST SOOJUST JA SÜDAMESSE ÕNNEHETKI ILUSAID!

MEIE KÕIKIDE SÕBER REIN VANJA – 62 – PALJU ÕNNE! NII PALJU KUI SILMADES RÕÕMU, NII PALJU ON ILMAS KA HEAD. NII PALJU KUI SÜDAMES SOOVE, NEIST PARIMA SAAMA SA PEAD!

Harald Nugiseks 105

Kuperjanovi 132. sünniaastapäev.

Pitkapoiste nõupidamine kell 11.00 KL majas.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves kell 14.00.

Jutupunktid: sünnipäevad, lilled, tõuksid, autoremont, isiklikud juhtumised, poliitika, Ukraina, tomatid, tordid, konjak, veinid, Martini, tänapäev, Mart Nikluse kalm, Jaak, Tartu linnavalitsus, sõidupäevikud, Endel, paat ehk vene, venelased, teises keeles, õunad, jpm. Osalesid: Viivi, Aarne, Rein I, Eino, Raimond, Toivo, Jaan, Ivar, Kerstin.

LUGUPEETUD VIIVI LEMBERPUU – 79 – PALJU ÕNNE! SINITAEVA PÄIKESES, KAUNIS HETKES VÄIKESES PEITUMAS KÕIK RÕÕM JA LUST SINU SÜNNIPÄEVAL JUST

TARTU VABADUSVÕITLEJATE ÜHENDUSE ESIMEES IVAR KÜNNAPUU – 85

26. SEPT KEILA-KUMNA LAHINGU MÄLESTUSPÄEV

26. septembril on Harjumaa Muuseumis Kihelkonnapäevade ja Keila ümbruses toimunud lahingute aastapäeva konverents.

AJAKAVA:

8.45 Kogunemine

9.00 Avasõnad

9.15 Kadri Aller „Nõia(protsessi)d Keila kihelkonnas“

10.00 Aivar Põldvee „Bengt Gottfried Forselius ja Keila pastor Anton Heidrich“

10.45–11.00 Paus

11.00 Ulla Kadakas „Kevadel leitud Ado Köögardali päevaraamatud“

11.50 Sõit Harjumaa Muuseumist Kumna teeristi mälestuskivi juurde

12.00 Mälestusüritus Kumna teeristi mälestuskivi juures

12.30 Lõuna Harjumaa Muuseumi õuel

13.15 Olavi Punga „Mittekonventsionaalse sõja puhkemine Suvesõja näitel“

13.55 Ivo Juurvee „Abwehri luurekoolidest Eestis“

14.35–14.50 Paus

14.50 Mati Mandel „Keilast sai Pitka peamine vastupanukeskus“

15.30 Mari Pukkonen „Metsavendade lähikond Nõukogude võimu meelevallas“

16.10 Vestlus kohvilauas

Üritus on kõigile tasuta.

Vastupanuvõitluse päev

Mart-Olav Nikluse 92. sünniaastapäevaks

Mart Niklus oli eeskätt vabadusvõitleja, kelle paleuseks olid vabadus ja omariiklus, ta oli Eesti rahumeelse õigusliku vastupanuliikumise üks aktiivsemaid osalejaid. Ei olnud ta aga pelgalt dissident, samuti mitte lihtsalt antisovetčik — vaid inimõiguslane ning vabadusvõitluse ja rahvusliku vastupanuliikumise veteranina üleilmselt enim tuntud eestlane. Kindlasti saab teda pidada eesti rahvuskangelaseks, kes pool sajandit ennast salates Eesti riikluse edendamisse ja vabaduse üleilmsesse võitu panustas. Mart Nikluse niihästi ühiskondlikud kui ka akadeemilised teened eesti rahva ees on hindamatud. Mart Niklus polnud ei kseno- ega russofoob, vaid sootuks vastupidi — internatsionalism selle parimas mõttes lõimus tema isiksuses ja vaimukoes harmooniliselt armastusega sünnimaa ja looduse vastu. Mart Niklus on pälvinud mitme põlvkonna tartlaste, kaasmaalaste ja ka välismaalaste, nii eestimeelsete kui ka estofiilide, kõigi vabaduse eestvõitlejate või poolehoidjate tänu ja lugupidamise. Ema Elfriede on oma poega Marti iseloomustanud ülikorrektsena, erakordselt laialdaste ja mitmekülgsete huvide ja teadmistega pojana, kes ei kunagi raisanud tühjalt minutitki. Muuseas valdas Mart Niklus bioloogina võõrkeeli paremini kui mõnigi filoloog. Just sel põhjusel sõlmis professor Habermanni ettepanekul Tallinna Riiklik Kirjastus Niklusega 1950ndil tõlkelepingu Charles Darwini teosele “Liikide tekkimine”. Mart Niklus on tõlkeid teinud vene, saksa, prantsuse ja rootsi keelest. Mart Niklus sai Tartus üle linna tuntuks ja tunnustatud võõrkeelte õpetajaks. Maineka inimõiguslase (vk pravozaščitnik) ja lõputult õiglusejanuse isikuna tundis Mart Niklus muidugi hästi ka sovetliku seaduse paragrahve, tema sõpruskonda kuulus ka tuntud õigusteadlasi.

Rein Vanja

Vastupanuvõitluse päeva mälestustseremoonia Raadil, Vana-Jaani kalmistul Enn Tarto kalmul teisipäeval, 22. septembril kell 17.

Mälestustseremoonial võtavad sõna:

• Tartu abilinnapea Martin Bek
• Enn Tarto perekonna nimel Piret Tarto
• Mälestuspalve loeb Tartu Peetri kiriku õpetaja Ants Tooming

Enn Tarto hauale asetatakse küünlad ja pärjad.

Mälestustseremooniale järgneb küünalde asetamine Raadi kalmistutel puhkavate vastupanuvõitlusest osavõtnute kalmudele.