LUGUPEETUD EINAR LAIGNA – 87 – SÜNNIPÄEVAÕNNITLUSED

Tartu vanglas mõrvatute mälestuspäev Pauluse kalmistul.

SIRJE KOOVIK – 77 – PALJU ÕNNE! Täna on midagi teisiti, täna on kuidagi parem, täna on midagi teisiti, kui oli see eile ja varem. Täna on päikegi kollasem, lilledel ilusam ilu, see on kõik sellest, et SÜNNIPÄEV täna on Sinul!

ERVIN PARI – 83 – ÕNNITLEME SÜDAMEST! Tulgu õnne igal ajal, öösel, päeval, õhtuajal. Ole rõõmus alati, sünnipäeval eriti!

Klubi Wiking kokkutulek Elvas.

Pitkapoiste väljasõit Võrumaale.

Jaan Tõnissoni 84. surmaaastapäev.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves.

Alfons Wilhelm Robert Rebase 117. aastat sünnist

Võidupüha paraad Pärnus. Võnnu lahingu 105. aastapäev.

1940 Nõukogude Liit okupeeris Eesti

Leinapäev Tartus ja Värskas.

14. juunil on Eestis leinapäev, mil hoitakse meeles enam kui 10 000 juuniküüditamise ohvrit ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimude tõttu hukkunud Eesti inimesi. Tartu linn mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures laupäeval, 14. juunil kell 10.

Tseremoonial kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Luule Mats. Mälestuspalve loeb Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad. 

„Ajalool on anne end korrata. Inimkond ei ole aga seda annet enda kasuks pöörata suutnud – ikka ja jälle korduvad kohutavad ja valusad vead, mis hävitavad riike ja rahvaid, perekondi ja põlvkondi. Vaid teadlikkus, tarkus ja ajaloo mäletamine võib inimkonda muuta ja ära hoida uued tragöödiad. Kõik algab meist enestest ja meie märkamistest,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Küüditamise mälestuspäeval saab kell 11 kuni 17 tasuta külastada Pepleri tänaval asuvat KGB kongide muuseumit, kus on väljas kunstniku Hilda Kamdroni (1901–1972) pliiatsijoonistusi Tartu Linnamuuseumi kogudest. See väljapanek on osa Kumu kunstimuuseumi näitusest “Kuidas kadus Tartu. Hilda Kamdroni traumatsüklid” (kuraator Eero Epner) ning jääb KGB kongides avatuks kuni 15. juunini 2025. Kamdroni looming oli Nõukogude Eestis aastakümneid avalikkuse eest varjul, ent tema joonistused talletavad unustusehõlma vajunud Tartu lugu.

Osalesid bussijuht Rein, Aarne, Indrek, Ivar, Ants, Sirje, Rannar, Eino.

MEIE SPORDIPOISS TOIVO ORMISSON – 83 – PALJU ÕNNE, PALJU JAKSU, RÕÕMSAT MEELT JA RAHA TASKU. PALJU TERVIST, PALJU HEAD, KÕIKE MIDA KALLIKS PEAD.

Lahkunud on meie aatekaaslane ILMAR MÕTTUS.

Ilmar sündis 14. aprillil 1926 Tartus. Õppis HTG-s. Osales 1941 Suvesõjas Tartu linna vabastajate pataljonis. EESTI LEEGION. Debicasse 11.1942. Pataljon Narva 2. kompanii 2. rühmas. (2./SS-Pz.Gren.Btl.”Narwa”). 11.5.1943 suunati Wikingi luureüksusesse, (SS-Aufklärungs Abt.5). Sai haavata kaks korda Dnepri ääres. Tuli välja Tšerkassõ kotist, (EK2). Riias tagavararügemendis. Ohvitseride ettevalmistuskursustel. Kloogal noorte väljaõpetaja. Pärast sõda metsavend Harju- ja Viljandimaal. Arreteeriti aprillis 1953. Vabanes 1957 vangilaagrist Mordvas. Klubi Wiking-Narva juhatuse liige, abiesimees. Eesti Endiste Poliitvangide Tartu Ühenduse liige. VR kavaleri Johann Mõttuse poeg. Ilmar oli teadaolevalt viimane meiega olev pataljon Narva võitleja.

Ärasaatmine neljapäeval, 19. juunil kell 11.00 Tartu krematooriumist.