Klubi “Wiking-Narva” kokkutulek

Kursi kalmistule maetud Vabadusristi kavaleride haudade mälestamine. Kogunemine kell 1145, algus 1200.

LUGUPEETUD ERVIN PARI – 80 – PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS

Jaan Tõnissoni 81. surmaastapäev Raadil.

Jaanipäev ja Alfons Rebase 114. sünniaastapäev.

Võnnu lahingu 102. aastapäev. Võidupüha paraad Saaremaal.

Võidutule süütamine Tori kirikus.

KAJUTIVESTLUSED JOHAN PITKAGA. TULEVASE KONTRADMIRALI VÄRVIKAS MERESÕIDUAEG 1896-1900

“Need neli lühikest aastat, mis mul selles kodus töötades mööda lendasid, olid mu nooreea kuldsed aastad. Need läbielamused, mis ma läbi elasin selles kodus töötades, kaaluvad üles kõik eelmised ja hilisemad. Nii vaba, huvitavat, iseseisvat ja enesealgatuslikku tegelemist, võideldes korduvate raskustega ja neid võites, pole mulle elu enam kunagi võimaldanud.“ 

Johan Pitka 

Johan Pitkat (1872–1944) tuntakse kui meest, kes tegutses sihikindlalt Eesti iseseisvuse saavutamise ja kaitsmise nimel Vabadussõjas ning Teise maailmasõja ajal. Ta oli nii Eesti Merejõudude kui ka Kaitseliidu asutaja ning Allveelaevastiku Sihtkapitali esimees. Seejuures jäi Pitka hingelt alati meremeheks ning just noorena merd sõites vormus temast otsusekindel, visa ja oma väärtustele lõpuni truuks jääv mees. 

Johan Pitka 150. sünniaastapäevale pühendatud näitus Lennusadamas heidabki valgust nendele olulistele aastatele tulevase kontradmirali kujunemisloos, keskendudes vahemikule 1896–1900, mil Pitka tegi noore kaugsõidukaptenina kaks reisi Ladina-Ameerikasse parklaeval Lilly. Oma mälestustes on ta sellele eluperioodile omistanud märgilise tähtsuse.

Näitus annab sõna juubilarile enesele, kes on oma mälestusteraamatus värvikalt kirjeldanud külastatud sadamaid, meresõitu, loodusnähtusi, laevameeskonda, laeval elanud loomi ning teekonnal kohatud inimesi. Neid huumoriga vürtsitatud lugusid aitavad illustreerida ja konteksti seada põnevad eksponaadid ja interaktiivsed lahendused. Nii avaneb meile kaasahaarav pilt 19. sajandi lõpu kaubandusliku meresõidu olemuslikest tahkudest läbi ühe suure meremehe silmade.

17. juunil 1940. aastal Nõukogude Liit okupeeris Eesti.

VÄRSKAS MÄLESTATAKSE 1941. AASTAL KÜÜDITATUD JA HUKATUD EESTI OHVITSERE.

LEINAPÄEV TARTUS: kell 10:00 alustame mälestusüritust Pisarate pargis Turu tänaval. Mälestades minevikusündmusi – oleme ka kaasajas. Tulge ja näidake omi ohvreid mälestades oma toetust praegu Venemaa poolt toimetatava kuriteo ohvritele!

Kell 12 mälestatakse Tartus juuniküüditamise ohvreid. Rukkilille monumendi juures peavad kõne Tartu linnapea Urmas Klaas ja Memento esindaja. Mälestuspalve loeb piiskop Joel Luhamets.

Mälestuspäeval avatakse ka Enn Tarto nimeline pink Rukkilille monumendi juures. Rukkilille monumendi juurde asetatakse mälestuslilled ja küünlad.