Ühine buss väljub kell 15.00 Vanemuise alumisest parklast. Kõned: Tarmo Raudsepp, Aare Anderson, Anti Poolamets, Indrek Särg, Arnold Unt, Silver Kuusik, Merike Lumi. Olete lahkesti oodatud!

ANTI POOLAMETS: Soomepoiste lipul olid järgmised sõnad: „Eesti auks, tuleviku pandiks“. Me näeme selle lipu koopiat lehvimas siinsamas, Pilka lahinguväljal. Lipp, mis peideti enne rindele sõitu, on siiani leidmata. Nagu on leidmata ka paljude soomepoiste hauad. Hiiul, enne ešeloni väljasõitu rindele, märkas soomepoiss Ain Kaalep Jüri Uluotsa, peaministrit presidendi ülesannetes, kes läks ohvitseridega nõu pidama. Soomepoiste üksuse loomine ja kodumaale toomine näitas Eesti poliitikute kaugelenägelikkust. Eesti üksus Soome sõjaväes oli mõeldud tulevase Eesti armee tuumaks, mille ümber koondada kõiki teisi üksusi. Kui aeg oli küps, nad tulidki.

Soomepoiste motoks oli „Soome vabaduse ja eesti au eest“. Pilka lahinguväljal võitlesid eesti mehed juba Eesti vabaduse eest.

Nad läksid rindele lootuses, et kordub Vabadussõja ime.

Ukraina sõda aitab mõista, mida nad kogesid. See oli võitlus ülekaaluka vaenlase vastu – ülekaaluka inimmassi, vastase ülekaalukate relvade vastu. Ukraina suutis Kiievi väravate juurest, Harkovi alt ja Hersonist Batu-khaani hordide pärijad tagasi lüüa. Pool aastat kestsid lahingud eestlastele hästi tuntud kohas – Izjumi ümbruses, kus pataljon Narva 1943. aastal ülekaaluka Punaarmee rünnaku seisma pani.

Soomepoisid hoidsid iseseisvuse ideaale elus ka okupeeritud Eestis. Eestluse vaimu hoidsid soomepoiste perekonnad, nende abikaasad ja lapsed. Kummardan soomepoiste leskede ees, kes tänagi hoiavad nende pärandit.

Aitäh Soome sõpradele, kes on alati leidnud tee Pilkale ning toonud siia soome rahva tänusõnad.

Soomepoiste viimased võitlused 1944. aastal toimusid Pääskülas ja Keilas ning edasi juba Eesti metsades.

Soomepoiste pärand elab edasi ka kultuuris. Nad olid Eesti-Soome hõimusilla ehitajad, samamoodi nagu Põhja Poegade rügement 1919. aastal.

Järeltulevate põlvkondade kohus on vabadusvõitlejate poolt kõrgeimaks väärtuseks seatud iseseisvuse ideaali hoidmine ning eestluse edasikandmine.

Au kangelastele!

Pitkapoiste nõupidamine Rannari juures. Ühenduse mütsid pähe.

Arutasime järgnevaid üritusi: Pilka, Keila-Kumna, Porkuni, Loksa, vastupanuvõitluse päev, sünnipäevad, järgmine nõupidamine. Osalesid: Silja, Evi, Indrek, Ivar, Jaan, Toivo, Rein V, Rannar, Rein T, Viivi ja Kerstin.

Pitkapoisid Evi, Indrek, Ivar

Meie kaks Reinu: Tiidor ja Vanja

Hiljem saime teada, et lahkunud on meie kallis sõber, aatekaaslane ja kauaaegne pitkapoiste ühenduse esimees Jüri Jahnson (5. jaan 1936 – 5. sept 2023). Ärasaatmine 16. sept kell 15.00 Tallinna krematooriumis.

Viimane vene sõdur väljas 1994.

Vaba Eesti päev Toris, Vabaduse Tammepärja kavalerid.

LUGUPEETUD UDO TARK – 76 – PALJU ÕNNE JA TUGEVAT TERVIST

Eesti Leegion 81 meenutusüritus laupäeval Sinimägedes algusega kell 12.00.

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev Pilistveres.

Balti kett 34.

Pärastlõunal avati Võrus Taara sõjaväelinnaku esisel platsil taasiseseisvunud Eesti Kuperjanovi pataljoni esimese ülema ning hilisema kaitseväe juhataja Johannes Kerdi büst.

Taasiseseisvumispäev.

GULAGi endine kommunismivang Mart Niklus: Neil päevil möödus 65 aastat sellest päevast, mil 20. augustil 1958 mind esimest korda poliitilistel motiividel arreteeriti. Süüdistusmaterjali klopsis kokku ei keegi muu kui õigusteaduste kandidaat, KGB justiitskindralpolkovnik, Eesti NSV teeneline jurist Leonid Ivanovitš Barkov. Vene NFSV kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi number oli samuti 58! L. I. Barkov oli kunagine Peipsi äärest pärinev venelane (praegu surnud).

Pitkapoiste nõupidamine Rannari juures. Jutupunktid: uued liikmed, pitkapoiste nokamütsid, eelolevad üritused, järgmine nõupidamine mütsid peas. Indreku eestvedamisel toimus laulupidu, ette olid valmistatud laulikud rahvalike viisidega ja kitarril saatis Indrek ise. Järgmine päikeseloojangu laulupidu toimub samas kohas septembrikuus.

Kogunemine Grenaderimäel kell 10.30-10.50. Algus kell 11.00.

Langenute mälestamine, liputoimkonna sissemarss, Eesti Vabariigi hümn, pärgade asetamine kangelaste mälestuseks, laul langenud kangelastele, mälestuspalvus, Hoia, Jumal, Eestit.

Ühislaul: Eestimaa, mu isamaa.

Kell 12.00 Vaivara Sinimägede Muuseum seltskondlik koosviibimine, sõdurilõuna (tasuta) ja välikohvik. Raamatute, ajalehtede, meenete ja tarvikute müük. Muuseumi külastamine soodushinnaga.