Pitkapoiste nõupidamine kell 11.00 KL majas. Jutupunktid: metsavendade teemakoosolek, pahandus bussis, KL bussi kasutamise peatamine, söögipeatus, Sõjamuuseum, selle kaart, kaardi lisa, Madisson, pildita kohad, Kittus, Pähni, metsavendlus, Evi ettepanek, mitte kohalik vaid nimeliselt kes, Pumper-Pommer, kutsuda külla, voodihaiged, kohvritäis materjali, materjali annetamine, Ameerika hääl, arhiivid, KGB, vallavanemad, suured vallad, kaasav eelarve, bensiinitšekk, sõidupäevik, film muuseumisse, metsavenna koobas, seotud paigad, viidad, Tartu Rahu sild, Lillenthal, vitriinkapp, jõulud, teater, uus liige, jpm. Osalesid: Ilmar, Udo, Eino, Heino, Lanna, Rein T, Ivar, Silja, Rannar, Aarne, Raimond, Rein V, Jaan, Evi, Indrek, Rein I, Ervin, Kerstin, külalisena Kaare.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves kell 14.00.

Jutupunktid: sünnipäevad, lilled, tõuksid, autoremont, isiklikud juhtumised, poliitika, Ukraina, tomatid, tordid, konjak, veinid, Martini, tänapäev, Mart Nikluse kalm, Jaak, Tartu linnavalitsus, sõidupäevikud, Endel, paat ehk vene, venelased, teises keeles, õunad, jpm. Osalesid: Viivi, Aarne, Rein I, Eino, Raimond, Toivo, Jaan, Ivar, Kerstin.

LUGUPEETUD VIIVI LEMBERPUU – 79 – PALJU ÕNNE! SINITAEVA PÄIKESES, KAUNIS HETKES VÄIKESES PEITUMAS KÕIK RÕÕM JA LUST SINU SÜNNIPÄEVAL JUST

TARTU VABADUSVÕITLEJATE ÜHENDUSE ESIMEES IVAR KÜNNAPUU – 85

26. SEPT KEILA-KUMNA LAHINGU MÄLESTUSPÄEV

26. septembril on Harjumaa Muuseumis Kihelkonnapäevade ja Keila ümbruses toimunud lahingute aastapäeva konverents.

AJAKAVA:

8.45 Kogunemine

9.00 Avasõnad

9.15 Kadri Aller „Nõia(protsessi)d Keila kihelkonnas“

10.00 Aivar Põldvee „Bengt Gottfried Forselius ja Keila pastor Anton Heidrich“

10.45–11.00 Paus

11.00 Ulla Kadakas „Kevadel leitud Ado Köögardali päevaraamatud“

11.50 Sõit Harjumaa Muuseumist Kumna teeristi mälestuskivi juurde

12.00 Mälestusüritus Kumna teeristi mälestuskivi juures

12.30 Lõuna Harjumaa Muuseumi õuel

13.15 Olavi Punga „Mittekonventsionaalse sõja puhkemine Suvesõja näitel“

13.55 Ivo Juurvee „Abwehri luurekoolidest Eestis“

14.35–14.50 Paus

14.50 Mati Mandel „Keilast sai Pitka peamine vastupanukeskus“

15.30 Mari Pukkonen „Metsavendade lähikond Nõukogude võimu meelevallas“

16.10 Vestlus kohvilauas

Üritus on kõigile tasuta.

Vastupanuvõitluse päev

Mart-Olav Nikluse 92. sünniaastapäevaks

Mart Niklus oli eeskätt vabadusvõitleja, kelle paleuseks olid vabadus ja omariiklus, ta oli Eesti rahumeelse õigusliku vastupanuliikumise üks aktiivsemaid osalejaid. Ei olnud ta aga pelgalt dissident, samuti mitte lihtsalt antisovetčik — vaid inimõiguslane ning vabadusvõitluse ja rahvusliku vastupanuliikumise veteranina üleilmselt enim tuntud eestlane. Kindlasti saab teda pidada eesti rahvuskangelaseks, kes pool sajandit ennast salates Eesti riikluse edendamisse ja vabaduse üleilmsesse võitu panustas. Mart Nikluse niihästi ühiskondlikud kui ka akadeemilised teened eesti rahva ees on hindamatud. Mart Niklus polnud ei kseno- ega russofoob, vaid sootuks vastupidi — internatsionalism selle parimas mõttes lõimus tema isiksuses ja vaimukoes harmooniliselt armastusega sünnimaa ja looduse vastu. Mart Niklus on pälvinud mitme põlvkonna tartlaste, kaasmaalaste ja ka välismaalaste, nii eestimeelsete kui ka estofiilide, kõigi vabaduse eestvõitlejate või poolehoidjate tänu ja lugupidamise. Ema Elfriede on oma poega Marti iseloomustanud ülikorrektsena, erakordselt laialdaste ja mitmekülgsete huvide ja teadmistega pojana, kes ei kunagi raisanud tühjalt minutitki. Muuseas valdas Mart Niklus bioloogina võõrkeeli paremini kui mõnigi filoloog. Just sel põhjusel sõlmis professor Habermanni ettepanekul Tallinna Riiklik Kirjastus Niklusega 1950ndil tõlkelepingu Charles Darwini teosele “Liikide tekkimine”. Mart Niklus on tõlkeid teinud vene, saksa, prantsuse ja rootsi keelest. Mart Niklus sai Tartus üle linna tuntuks ja tunnustatud võõrkeelte õpetajaks. Maineka inimõiguslase (vk pravozaščitnik) ja lõputult õiglusejanuse isikuna tundis Mart Niklus muidugi hästi ka sovetliku seaduse paragrahve, tema sõpruskonda kuulus ka tuntud õigusteadlasi.

Rein Vanja

Vastupanuvõitluse päeva mälestustseremoonia Raadil, Vana-Jaani kalmistul Enn Tarto kalmul teisipäeval, 22. septembril kell 17.

Mälestustseremoonial võtavad sõna:

• Tartu abilinnapea Martin Bek
• Enn Tarto perekonna nimel Piret Tarto
• Mälestuspalve loeb Tartu Peetri kiriku õpetaja Ants Tooming

Enn Tarto hauale asetatakse küünlad ja pärjad.

Mälestustseremooniale järgneb küünalde asetamine Raadi kalmistutel puhkavate vastupanuvõitlusest osavõtnute kalmudele.

21.september 1944 kohtusid Porkuni-Sauevälja-Loksa piirkonnas pealetungiv Nõukogude armee ja taganev Saksa armee. Kuna mõlema poole väeüksuste koosseisus olid enamus eestlased, sai kokkupõrkest verine vennatapulahing.

Buss väljub kell 15.00 Vanemuise alumisest parklast.

Materjal Raimond Viik.

MV, VV, VPV TÖÖGRUPP (JAAN, INDREK, ERVIN, PRIIT, TIMO, EVI) SAAB KOKKU 18. SEPT MEREKOOLIS KELL 13.00.

LUGUPEETUD PRIIT RAJASAAR – 56 – PALJU ÕNNE! SUL SOOVIME PALJU ÕNNE, RÕÕMU JA KAASLASI HÄID. OLGU ARMASTUST, HELLUST JA PÄIKEST KÕIGIL TEEDEL KUS IGANES KÄID.

Pitkapoiste nõupidamine kell 13.00 Merekoolis. Jutupunktid: kruusid, toetajad, Sinimäed, EKRE toetus, erakonnast välja, Kaalep, Kuusik, parempoolsed, presidendi määramine, Tõnu Anton, visiitkaart, pildid kodulehel, veteranid, isamaa sõnades, siseminister, Poolametsad, vabadusvõitlejate tegemata tööd, linnapea, valimised, lendlehed, stagnaaeg, Lennu põld, stukad, Intsupalu, Kärevere, tähised, käbi suus asjaajamine, päevakord, kütusehinnad, metsavendluse, vabadudvõitluse ja vastupanuvõitlusega seotud paigad, nende kaardistamine, jpm. Osalesid: Rannar, Lanna, Silja, Indrek, Viivi, Rein V, Raimond, Rein T, Ilmar, Timo, Heino, Eino, Evi, Priit, Ervin, Jaan, Kerstin.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves kell 13.00.

Jutupunktid: 1. september, palgapäev, joomine, Siber, tööluus, kohtus, Saksa mark, rubla, Kallas, EKRE, Vnukovo, autobaas, Kamaz, ülikonnad, nende proovimine, konjakiraamat, jpm. Osalesid: Viivi, Silja, Eino, Toivo, Jaan, Ivar, Kerstin, külalisena Paul.