24. veebr

Eesti Vabariigi aastapäev.

Pidupäevasündmused algavad juba teisipäeval, mil Pauluse kirikus on kontsertaktus eakatele tartlastele. 22. veebruaril toimub ERMis kontsertaktus, kus antakse üle Tartu aukodaniku ja Tartu Tähe aunimetused.

24. veebruaril

Kell 7.30 – Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud lipuheiskamise tseremoonia Rahinge Külakatla juures.

Kell 8.15 viiakse pärjad Vabadussõjas langenute mälestusmärkidele Pauluse ja Raadi kalmistul.

Kell 9.15 algabTartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juures vabariigi aastapäevale pühendatud Kaitseliidu Tartu maleva ja üliõpilasorganisatsioonide pidulik rivistus.

Kell 10.00 Eesti lipu austamise tseremoonia Tartu Tähetorni juures. Sissepääs kõigile tasuta.

Kell 11.00 Raekoja platsil Kaitseliidu Tartu maleva liikmete ergutamine ja uute liikmete vande andmine. Kõigile huvilistele on avatud Kaitseliidu tehnika- ja relvanäitus ning tutvuda saab ka Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Vanglateenistuse tehnika ja tööga.

Kell 12-13 Raekoja platsil uisurahvapidu koos folklooriklubiga Maatasa.

19. veebr

Pitka 152. sünniaastapäev.

Johan PitkaVR I/1, (sündinud Juhhan Pitka[1]19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue valdHarjumaa) oli Eesti ettevõtjakaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Johan Pitka oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas. Ta oli Kaitseliidusoomusrongidesoomusautodepiirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse “soomusrongide isa” ja “Vabadussõja hing”. 1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.[2][3]

Mälestusüritusel Tallinnas osalesid pitkapoisid Rein I, Raimond, Rein T, Ivar, Rein V, Silja, Udo, Viivi.

12. veebr

Johan Laidoner (12. veebruar (31. jaanuar vkj) 1884 VardjaViiratsi valdViljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvanglaVladimirNSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Johan Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 18921894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 18951897 Viljandi 1. algkoolis ja 18971900 Viljandi linnakoolis[2].

2. veebr

Tartu rahulepingu aastapäev.

Hommik algab kell 9 pärgade asetamisega Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile ning 9.30 Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale.

Kell 10 algab traditsiooniline Tartu rahulepingu aastapäeva mälestustseremoonia Vabadussõja monumendi Kalevipoeg juures. Sõna võtavad Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseväe Akadeemia kadettveebel Martin Melnitšuk ja Korp! Vironia oldermann Hans Markus Kalmer. Monumendile asetatakse pärjad. Tartu rahule tulevad au andma akadeemiliste organisatsioonide esindajad.

Kell 11 algab Tartu rahu platsil (Vanemuise 33) Tartu rahu aastapäevale pühendatud gümnaasiumiõpilaste kõnekoosolek. Gümnasistide hääl kõlab läbi noorte valitud tuntud tartlaste tsitaatide. Noori tervitavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Gümnasistide kõnekoosoleku korraldab tänavu Annelinna gümnaasium.

PILDID TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEVALT Poska Gümnaasiumi juures, Vanemuine 35:

Peale aastapäeva tähistamist pitkapoiste nõupidamine KL majas. Osalesid: Vaike, Viivi, Evi, Kerstin, Raimond, Toivo, Ivar, Jaan, Udo, Rein T, Rannar, Rein I, Indrek. Arutelu teemad: eelmiselt esimehelt saadud kasti sisu arhiveerimine, eesolevad üritused, raha taotlemine, lahkunud liikmete kalmud, uued liikmed, sünnipäevad.