Jaan Tõnissoni Selts kutsub Tartu Raadi kalmistule Tõnissoni perekonna rahulasse traditsioonilisele mälestusüritusele reedel, 3. juulil 2026 kell 12.
Mälestuspalve peab Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Kõnelevad Jaan Tõnissoni Seltsi esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas ja teised.
Kalmistult suundume üheskoos Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumidesse, aadressil Jaan Tõnissoni 1, kus kell 14 algab päevakohane pidulik koosolek.
Esmalt räägib helilooja ja pärimusmuusik Matis Leima oma mõtteist Jaan Tõnissoni kohta ja ka iseseisva Eesti riigi sünniloost kõneleva muusikali ettevalmistamisest.
Jaan Tõnissoni Seltsi ja Postimehe kirjastuse ühistöös on valmis saanud Jaan Tõnissoni 150. ja samuti 155. sünniaastapäevale pühendatud kõnede kogumik „Jaani kood. Tõnissonile pühendatud ettekandeid ja kõnesid 2001-2024.“
Raamatut tutvustab ja kõneldut meenutab Tartu Ülikooli aulas 22. detsembril 2018 toimunud piduliku aktuse üks eestvedajaid Aimar Altosaar.
Tartu pidulik programm algab pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute mälestusmärkidele. Päeva jooksul toimub maakaitsepäev Eesti Rahva Muuseumi A-parklas ning õhtu kulmineerub jaanitulede süütamisega Rahingel ja ERMi välialal Raadi järve kaldal.
Lilled Vabadussõja mälestusmärkidel
Tartu linna, Kaitseliidu Tartu maleva ja teiste organisatsioonide esindajad asetavad pärjad järgmiselt:
kell 9.00 Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendile
kell 9.20 Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale
kell 9.25 Raadi kalmistul Lõuna-Eesti vabastajate monumendile
kell 9.50 Vabadussõja mälestussambale Kalevipoeg
Tartumaa maakaitsepäev
Kell 11–15 toimub maakaitsepäev Eesti Rahva Muuseumi A-parklas. Kavas on temaatilised sõnavõtud ja meeleolu loob Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel. Avatud on pop-up-ala ning tehnika- ja relvanäitus, kus saab tutvuda Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde, Noorte Kotkaste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Vanglateenistuse ja Kaitseressursside Ametiga.
Kell 13.30 toimub Kaitseliidu Tartu maleva pidulik rivistus ja kell 14.30 jagatakse võidutuld.
Pitkapoiste nõupidamine kell 13.00 Merekoolis Soola 5.
TÄNUKIRI TOIVOLEREIN T, AARNE, EVISILJA, REIN T, ILMARLANNA, IVARJAAN 90JAAN TARTU VABADUSVÕITLEJATE TEENETERISTIGAIVAR, SILJAINDREKINDREK, RANNAR, TOIVO, EVI, VIIVI, UDOHEIKI SAAB TÄNUKIRJARAIMOND, REIN V, VIIVI, EINO
Jutupunktid: aastaaruanne, koduleht kui digitaalne arhiiv, juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumine, üldkoosoleku ettesaadetav päevakava, 2025. a rahalised kulud-tulud, kruusid, kas Eesti või Saksa rüütlirist, saunaõhtu, laevasõit, Luunja roosiaed, sponsorid, Lõuna-Eesti metsavendade matmispaikade korrashoid, Pitka päev, tegevuse pildialbum, Nikluse maja, ajaloolised majad-kohad, koolides ajaloo rääkimine, Pisarate parki infotahvel, taotlus linnavalitsusele, sünnipäevad, jpm. Osalesid: Lanna, Rein T, Toivo, Silja, Evi, Viivi, Eino, Indrek, Ivar, Heiki, Ilmar, Rein V, Rannar, Udo, Raimond, Aarne, Jaan, Kerstin.
Tartu mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures 14. juunil kell 17 ja mitmete näitustega.
Rukkilille monumendi juures toimuval tseremoonial esinevad kõnedega Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Piret Tarto. Mälestuspalve loeb Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul mälestatakse 85 aasta eest Siberisse küüditatuid, aga ka kõiki, keda Nõukogude võim represseeris ja taga kiusas.
Tartu Linnamuuseum kutsub mälestuspäeval külastama KGB kongide muuseumit, mis on kell 11–17 erandkorras avatud ja kuhu sissepääs on tasuta.
KGB kongide muuseumis saab vaadata ka Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja Läti organisatsiooni Fonds Sibīrijas Bērni koostöös tehtud näitust „Siberi lapsed”, mis räägib 1941. aastal Siberisse küüditatud Läti laste lugusid. See näitus avatakse 9. juunil ERM-is juuniküüditamise mälestuspäeval, kuid liigub sealt edasi KGB kongide muuseumisse.
Eesti Rahva Muuseumis saab kuni 14. juunini vaadata näitust „Siberi kasetohukirjad“, mille on Tartusse toonud Tukumsi muuseum Lätist.
14. juunil 1941. aastal algas Nõukogude Liidu julgeolekuasutuste juhtimisel massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese.
PISARATE PARGIS
JÜRI KUKE MÄLESTUSELE PÜHENDATUD LANGENUD VABADUSVÕIELEJA PÄEVA 30. KONVERENTS
9. mai – 15. september 1945 sõjavang Euroopa pinnal
Kuni 25. sept 1946 vang Vorkutas
20. oktoobrist 1946 kuni 10. märtsini 1951 Sillamäe tööpataljonis
Märtsist 1951 kuni märtsini 1953 Tapiku 7-klassilise kooli majandusala juhataja
1953-1963 Põltsamaa rajooni rahandusosakonna eelarveinspektor
1963- 2000 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal
1970 – 2000 Automi Põltsamaa Liiklusklubi esimees
Aiandusseltsi Põltsamaa osakonna liige
Looduskaitseseltsi Põltsamaa osakonna liige
Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse esimees.
LUGUPEETUD TOIVO ORMISSON – 84 – PALJU ÕNNE! OLGU SU ELUS PALJU PÄIKEST, NATUKE TORMI JA NATUKE ÄIKEST. ET ÕNNE SA MUREGA SEGI EI AJAKS, SELLEKS JÕUDU JA JAKSU VEEL PIKAKS AJAKS!