2. veebruar Tartu rahu

Uudised

Pressiteade

Meeleavaldus okupatsioonide ja anneksioonide vastu

Inimesed, olge valvsad! Julius Fučik

Tartu Rahu Põlistamise Selts koos Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga korraldavad neljapäeval, 2. veebruaril 2017 Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeval mälestusürituse. Algusega kell 12 toimub Vanemuise tn. 35 Jaan Poska Gümnaasiumi, kunagiste rahuläbirääkimiste maja juures kõnekoosolek. Kell 17 kogunetakse jälle samas, et kell 17.30 minna tõrvikrongkäigule mööda Vanemuise ja Küüni tänavat Raekoja platsile, kus toimub samuti kõnekoosolek. Esinema on kutsutud nimekad poliitikud ja avaliku elu tegelased.

Mälestusüritusega tuletatakse meelde, et Nõukogude Liit rikkudes Tartu rahulepingut, okupeeris ja annekteeris 1940. aastal kogu Eesti Vabariigi, mille seaduslikest aladest 5% Petseri ja Viru maakonnas on tänaseni tagastamata. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon jätkab sama anastuslikku välispoliitikat Gruusia ja Ukraina suunal, mille tulemusena on okupeeritud ja annekteeritud nende riikide ulatuslikke maa-alasid. Oleme solidaarsed gruusia ja ukraina rahvaga ja loodame ka nende toetusele oma riigi territoriaalse terviklikkuse taastamisel. Mälestusüritusel osalevad kohaliku Gruusia ja Ukraina kogukonna esindajad.

Mälestusürituse korraldajad saadavad kirja Venemaa Föderatsiooni presidendile nõudmisega viivitamatult lõpetada okupatsioon ja anneksioon Eestis, Gruusias ja Ukrainas. Kirjades Gruusia ja Ukraina presidendile kinnitatakse solidaarsust nende riikidega ning loodetakse ka neilt toetust Eestile.

Mälestusüritusel lehvivad Eesti ja Petserimaa lipu kõrval Gruusia, Ingerimaa ja Ukraina lipud. Esinema on lubanud tulla seto meeskoor. Rongkäigul aitavad sammu seada trummarid. Üritusel on saadaval soodushinnaga (kolm eurot) faksiimilekoopiad Tartu rahulepingu terviktekstist. Sündmust on kutsutud kajastama kodu- ja välismaa ajakirjanikud.

Kell 11.00 Raadi kalmistul Kuperjanovi surmaastapäeva mälestusküünalde süütamine ja õhtul on Estonias kaitseministri vastuvõtt.

RAADI kalmistu

31. jaanuar Paju lahingu aastapäev

Uudised

31. jaanuaril mälestuskogunemised ja pärgade asetamine

  • kell 8.55 Metsa tn kalmistul ja Vabadussõja ausamba juures
  • kell 9.30 Valga Jaani kiriku Põhja Poegade mälestustahvli juures
    Valga linnapea Kalev Härki sõnavõtt
    Ajalooline ülevaade Valga vabastamisest mjr Meelis Kivi
    Pärgade ja lillekimpude asetamine
  • kell 10.00 Paju monumendi juures
    Eesti Vabariigi hümn
    Paju lahingu lühikokkuvõte Olev Teder, J. Kuperjanovi Seltsi esimees
    Välijumalateenistus (KL Valgamaa maleva kaplan)
    Valga maavanema Margus Lepik sõnavõtt
    Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema major Toomas Tõniste sõnavõtt
    Pärgade asetamine

19. jaanuar Koosolek teemal Garnisonikalmistu Raadil

Uudised

Koosolek toimus Tartu Linnavalitsuses:

Tartu sõjaväe kalmistust
Tartu garnisoni kalmistu näol on tegemist olulise ajaloolise kalmistuga. Kalmistul on viimaste aastatega taastatud ja puhastatud hauaplaate, aktuaalse probleemidena on esile tõusnud  Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba kehv seisukord ning kalmistule maetute ülevaate puudumine, mistõttu käidi koosolekul välja idee kaaluda ka maetutele kenotaafi paigaldamist.
Kalmistu pole tänaseks oma algsel kujul säilinud – muutunud on teedevõrk, toimunud on ümber- matmisi. Algsel plaanil märgitud kabelit kunagi ehitatud pole, taastatud monument erineb algsest nii proportsioonidelt, kvaliteedilt kui detailidelt, kuid selles on kasutatud originaalmonumendi osi (pole selge, kui suures ulatuses).
Tartu Linnavalitsus tellis 2016. aastal kalmistu ajaloolise õiendi (koostaja Ülle Kraft), mis on ka koosoleku lähtematerjaliks, koos Sulev Nurme 2004. aastal koostatud kalmistu rekonstrueerimise projektiga („Tartu sõjaväekalmistu avalikuks kalmistuks ümberkujundamise põhiprojekt“).
Koosoleku eesmärgid
Koosoleku eesmärk on kaardistada küsimused, mis on kalmistu tuleviku seisukohast olulised:
1. Kuidas hakata tulevikus kalmistut kasutama?

2. Missugusena kalmistu rekonstrueerida?

3. Kuidas lahendada Lõuna- Eesti vabastajate monumendi kehv seisukord – kas ja millisena taastada algupärane monument või  keskenduda täiesti uuele lahendusele.
Koosolekul vastuvõetud otsused
1. Kalmistu vajab uut arhitektuurset lahendust. Algse kavandi järgi kalmistut taastada ei saa, kuna Maarja kalmistu poolsele küljele, kus asus algselt Lõuna- Eesti vabastajate monument, on nõukogude ajal lisandunud uued matused.
2. Monumendi kehv tehniline seisukord vajab kiiret reageerimist. Koosolekul tõdeti, et praegust taastatud monumenti restaureerida mõtet ei ole. Tuleks keskenduda a) kas täiesti uuele lahendusele, b) uuele lahendusele, mis integreeriks endas ka hävinenud monumenti (tähistada asukoht, eksponeerida originaalosad, makett) või c) kaaluda algse monumendi taastamist (ja selle originaalosade välja toomist taastatud monumendis, mis ühtlasi lisaks monumendile ajaloolise dimensiooni monumendi hävitamisest).  Tuleb otsustada, kas laiendada uue monumendi pühendust kõigile Vabadussõjas langenutele.  Kaaluda monumendi uue asukohana selle algset asukohta.
3. Kaaluda kenotaafi paigaldamist kalmistule.
4. Kalmistu rekonstrueerimise ja monumendi rajamise küsimusse on vaja  kaasata rohkem osapooli ning kuulata ära erinevaid arvamusi, mistõttu on uueks koosoleku ajaks määratud märts 2017, mil võiks uuesti arutluse alla tulla koosoleku eesmärkide punktis püstitatud küsimused.
5. Sümboolne ja realistlik eesmärk oleks kalmistu rekonstrueerimise valmimine 2020. aastaks.