Ikka kell 11 samas.

Kohal oli üle kümne inimese, arutasime augustikuu üritusi.

Täna on Pitka matka finiš Pärnumaal aga meie ühendus sellest osa ei võta.

Ainukese kõne võis esitada Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder

Pitkapoisid Valdur Raudvassar, Jüri Jahnson ning Rannar Kerge koos oma poja ja pojapojaga

Ärgem häbenegem mälestada 1944. aasta kaitsesõjas – II Vabadussõjas langenuid ja süüdata küünlaid nende haudadel. SINIMÄGEDELE MINNES KÄIGE ÄRA KA TOILAS, KUHU ON MAETUD LIGI 600 NARVA RINDEL (SH SINIMÄGEDES) LANGENUD EESTI SÕJAMEEST.

10. augustil 2017 möödub 15 aastat Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu poolt sõjaväekalmistu korrastamisest Toilas (Toila pargis) ja sinna memoriaali rajamisest. Saksa sõjaväekalmistule Toilas on maetud ka ligi 600 Narva rindel (sh Sinimägedes) langenud eesti sõdurit. Kui sakslastest langenute jaoks on Toila pargis asuvale kalmistule püstitatud vägagi suurejooneline memoriaal – kõrgele merekaldale on poolringikujuliselt asetatud 10 graniitsammast – ca 175 cm kõrged, ca 80 cm laiusega, ca 15 cm paksusega graniidist plaati, millede sisse kahele poole on graveeritud sakslastest langenute nimed koos auastmete ning sünni-surma daatumitega, siis kalmistu kagupoolses nurgas hõreda metsa all asub tavaline, meie surnuaedadele iseloomulik mälestuskivi, kuigi väga maitsekas, kuhu on kirjutatud: PUHAKE PAREMAD POJAD. Siia on maetud ligi kuussada 1944. aastal Narva rindel idavaenlase vastu võideldes langenud eesti sõjameest. Kuna eestlased häbenevad mälestada ja meenutada rahvusliku katastroofiga lõppenud II Vabadussõjas langenuid, siis sellest väikesest, kuid väga maitsekast mälestusmärgist guugeldamisega (märksõnaga Saksa sõjaväekalmistu Toilas) on infot raske leida. Eestikeelne Vikipeedia toob ära rohkesti pilte 10 graniitsambast sakslastest hukkunute nimedega (ca 2000) ja mainib üksnes põgusalt, ilma pildita järgmist: Kalmistule on plokkidesse XVIII ja XIX maetud ka eesti väeosades langenuid, nende hulgas Oskar Ruut. (arvu – ligi kuussada pole märgitud). Kuid Vikipeedia artikli allosas on viide välislingile. Välislingid: Toila Saksa sõdurite kalmistu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis, millele klikates võib näha pilti ka langenud eestlastele püstitatud tagasihoidlikust mälestuskivist. Kuna käesoleva aasta 10. augustil möödub 15 aastat Toila Saksa sõdurite kalmistu sisseõnnistamisest-avamisest 2002, siis võiksid kõik, kes sinna satuvad, otsida see tagasihoidlik mälestuskivi üles ja kui võimalik, siis kaasa võtta ka küünal. Oleks hea, kui leiduks organiseerijad-annetuste kogujaid, et küünal laternas põleks sagedasti. KES LÄHEVAD SINIMÄGEDE LAHINGUTE MÄLESTUSÜRITUSELE, VÕIKSID ÄRA KÄIA KA TOILA PARGIS ASUVAL SÕJAVÄEKALMISTUL JA OTSIDA ÜLES PIIRKOND, KUHU ON MAETUD 1944. AASTAL LANGENUD EESTI SÕJAMEHED ja kus asub mälestuskivi, kuhu on kirjutatud: PUHAKE PAREMAD POJAD. Siia on maetud ligi kuussada 1944. aastal Narva rindel idavaenlase vastu võideldes langenud eesti sõjameest. Jõhvi-Narva maanteelt Toila parki ei ole pikk maa – ca 5 km.

Iisaku mälestusmärk

VALDUR RAUDVASSAR -78- PALJU ÕNNE JA IKKA TUGEVAT TERVIST NING ERKSAID MÕTTEID

Tartu-Järva-Jaani-Jalgsema-Tartu.

Külastasime ka Järva-Jaani vanatehnika muuseumi.

Meid võttis vastu lahke pererahvas Jalgsema külaseltsist.

Admirali sünnikoht.

Vanatehnika muuseumi stiilne rahakassa

Põltsamaa kalmistul tähistati 19 kalmu

Ilmar Mõttus ja Herbert Kaasikmäe, mõlemal mehel aastaid üle 90, tehke järgi.

Kaitseliitlase liiklusvahend ka tänapäeval.

Neli põlvkonda järglasi

Keskel Riigikogu liige ja vabadusvõitlejate                        toetaja Aivar Kokk

Tartu omad tagasiteel

NKVD/KGB kongide muuseumi avamine, väike päevakohane etteaste näitlejatelt, kõned kultuuriminister Indrek Saar, siseminister Andres Anvelt, Enn Tarto, praegune majaomanik, Trivimi Velliste jt.

Kitsas kapp, kus sai ainult seista

Naiskodukaitsja Salme Noor

Enn Tarto istus Pagari tänava kongides 1956. aastal

25. kokkutulek Elva tervisespordikeskuses, laskevõistlus rändkarikale, viktoriin, Einar Laigna loeng Georg Hessist.

J. Pitka Relvavendade Ühenduse esimees Jüri Jahnson ja Narva pataljoni president Ernst Raiste

Avarivistus ja lipu heiskamine

Pärjad pitkapoiste ja vabadusvõitlejate ühenduste poolt

Noored proovivad kätt sportpüstolist

Rändkarikas vahetas omanikku

Einar Laigna loengus

Eesti Vabadusvõitlejate Liidu 24. kokkutulek ja 25. aastapäev kontsert tänu-jumalateenistus Haapsalu toomkirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, esinevad DoReMi laulustuudio ja Ridala põhikooli lapsed, klaveril Olesja Voronjuk, juhatab Anne Pääsuke, KV orkester Simmu Vasara juhatusel, orelil Lia Salumäe. Kõne piiskopilt. Eesti vabaduse eest langenutele mälestusküünalde süütamine.

Peale kirikut esinesid rahvatantsijad ja laulumehed ning oli vaba mikrofoni aeg.

Pärja asetab J. Pitka Relvavendade Ühenduse esimees Jüri Jahnson

Pitka relvavendade lippu kannab Rein Vanja

Kaelaräti tuttav sidumissõlm, värv ainult valge

Esinevad Pärnu laulumehed

Vaba mikrofoni kasutas Kalju Mätik

Kummituslik Valge daam