Leinapäev Tartus ja Värskas.

14. juunil on Eestis leinapäev, mil hoitakse meeles enam kui 10 000 juuniküüditamise ohvrit ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimude tõttu hukkunud Eesti inimesi. Tartu linn mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures laupäeval, 14. juunil kell 10.

Tseremoonial kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Luule Mats. Mälestuspalve loeb Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad. 

„Ajalool on anne end korrata. Inimkond ei ole aga seda annet enda kasuks pöörata suutnud – ikka ja jälle korduvad kohutavad ja valusad vead, mis hävitavad riike ja rahvaid, perekondi ja põlvkondi. Vaid teadlikkus, tarkus ja ajaloo mäletamine võib inimkonda muuta ja ära hoida uued tragöödiad. Kõik algab meist enestest ja meie märkamistest,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Küüditamise mälestuspäeval saab kell 11 kuni 17 tasuta külastada Pepleri tänaval asuvat KGB kongide muuseumit, kus on väljas kunstniku Hilda Kamdroni (1901–1972) pliiatsijoonistusi Tartu Linnamuuseumi kogudest. See väljapanek on osa Kumu kunstimuuseumi näitusest “Kuidas kadus Tartu. Hilda Kamdroni traumatsüklid” (kuraator Eero Epner) ning jääb KGB kongides avatuks kuni 15. juunini 2025. Kamdroni looming oli Nõukogude Eestis aastakümneid avalikkuse eest varjul, ent tema joonistused talletavad unustusehõlma vajunud Tartu lugu.

Osalesid bussijuht Rein, Aarne, Indrek, Ivar, Ants, Sirje, Rannar, Eino.

MEIE SPORDIPOISS TOIVO ORMISSON – 83 – PALJU ÕNNE, PALJU JAKSU, RÕÕMSAT MEELT JA RAHA TASKU. PALJU TERVIST, PALJU HEAD, KÕIKE MIDA KALLIKS PEAD.

Lahkunud on meie aatekaaslane ILMAR MÕTTUS.

Ilmar sündis 14. aprillil 1926 Tartus. Õppis HTG-s. Osales 1941 Suvesõjas Tartu linna vabastajate pataljonis. EESTI LEEGION. Debicasse 11.1942. Pataljon Narva 2. kompanii 2. rühmas. (2./SS-Pz.Gren.Btl.”Narwa”). 11.5.1943 suunati Wikingi luureüksusesse, (SS-Aufklärungs Abt.5). Sai haavata kaks korda Dnepri ääres. Tuli välja Tšerkassõ kotist, (EK2). Riias tagavararügemendis. Ohvitseride ettevalmistuskursustel. Kloogal noorte väljaõpetaja. Pärast sõda metsavend Harju- ja Viljandimaal. Arreteeriti aprillis 1953. Vabanes 1957 vangilaagrist Mordvas. Klubi Wiking-Narva juhatuse liige, abiesimees. Eesti Endiste Poliitvangide Tartu Ühenduse ja Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse liige. VR kavaleri Johann Mõttuse poeg. Ilmar oli teadaolevalt viimane meiega olev pataljon Narva võitleja.

Ärasaatmine neljapäeval, 19. juunil kell 11.00 Tartu krematooriumist.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves. Jutupunktid: puukliige, toidupood, sünnipäevad, poliitika, ukrainlased, Siberist jpm. Osalesid: Toivo, Heiki, Ivar, Viivi, Silja, Kerstin.

LUGUPEETUD JAAN HARING – 89 – PALJU ÕNNE JA IKKA TEGUSAT MEELT

Põltsamaa lossis toimub algusega kell 11.00 konverents kindralid Jõgevamaalt ja Aleksander Tõnisson 150. Aleksander Tõnisson, VR I/1, (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor), Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea.

Müügil raamatud, kohal Aimar Kuldvere. Täpsem info: Rünno, tel 56132204.

Pitkapoiste nõupidamine kell 15.00 Kaitseliidu majas.

Jutupunktid: aastaaruanne, rahataotlused, Sõjamuuseum, suvegraafik, laevasõit, väljasõit Võrumaale, ühenduse rinnamärgid, saunaõhtud Maarja-Magdaleenas, Võrtsjärve äärde, MTÜde toetamine, keda austab Eesti riik, riigilaadne toode, jalgalaskjad, Sinimäel sõdijad, Rootsi vangid, vargused, Merekool, tervis jpm. Osalesid: Aarne, Silja, Evi, Ivar, Raimond, Indrek, Eino, Sirje, Lanna, Rannar, Rein I, Priit, Kerstin.

Eesti lipu päev.

LUGUPEETUD EVALD KOHLER – 95 – PALJU ÕNNE, TERVIST JA MUHEDAT MEELT

Õnnitlemas käisid Ivar, Raimond, Kerstin.

LANNA VASSILA – 69 – PALJU ÕNNE JA ET SU RÕÕMUDE MAA OLEKS ÄÄRETULT LAI, KUS IGAPÄEV ELAD, KÕNNID JA KÄID

LUGUPEETUD SILJA SAKS – 83 – PALJU ÕNNE JA JÕUDU

Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Mihkli-Aadu talu, Saadjärve vald, Tartumaa – 27. detsember 1943 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1932^[1]).

Ta oli Vabadussõjas 2. jalaväepolgu ülem ja seejärel aastatel 1922–1939 Eesti piirivalve ülem.

Mälestusüritus Äksi kalmistul.