Admiral J. Pitka luurevõistluse finiš Valgamaal. Osavõtjad peavad olema pitkapoiste korralikus vormis.

Kuna viimase haldusreformini 2017. aastal teati setodest ja Setomaast mujal Eestis üsna vähe. Nende vald tekkis kui Põlvamaa kaks valda (Mikitamäe ja Värska) liideti Võrumaa Meremäe valla ja osa Misso vallaga. Nii loodud Setomaa vald läks Võru maakonda. Selle kontrolljooneäärse valla kui endise Petseri maakonna koostisosade halduslik staatus oli minevikus teistsugune. Vallale pandud nimi on hariv, aga sellele annab ka küsimusi esitada. Kui oleks kõlapinda leidnud kunagi pakutud Lääne-Petserimaa nimekuju, oleks õnnestunud lahendada ühe hoobiga mitu valupunkti. Iga koolilaps, rääkimata seaduskuulekast kodanikust, oleks taibanud, et kui on olemas lääne ilmakaarele viitav vald, siis kusagil peab olema ka idakaare nimega seotud maalapp . Kohe küsimus, miks need ühenimelised alad lahus on? Siit hargneb ajalooraamatut või internetipilve uurides see, et Eesti on lähiminevikus ja koguni topelt 1940. ning siis veel 1944. aastal ja hiljemgi langenud oma idanaabri agressiooni ohvriks. Teisisõnu öeldes tähendab see, et sarnaselt Gruusiale ja Ukrainale on ka meie küljest vägivaldselt ära võetud, okupeeritud ning annekteeritud kontrolljoone taga asuv Ida-Petserimaa ja kolm Narvatagust valda. Eesti mõõte arvestades on tegu hiiglaslike maa-aladega. Need kannatavad võrrelda koguni Euroopa Liidu liikme Luksemburgi Suurhertsogiriigi omaga. Erinevalt grusiinidest ja ukrainlastest, ei tihka enamus meie reakodanikest ja poliitikutest sel teemal aga iitsatadagi. Kunagise orjarahva alaväärsuskompleks annab siin end tunda, aga meil on ruumi arenemiseks ja meeleparanduseks. Tulge seda tegema sinna, kuhu teid kutsutakse! Teie reisihuvi saab tuge EV põhiseadusest ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris asuvast ja tänaseni jõus olevast 1920. aastal Tartus sõlmitud Eesti-Vene rahulepingust. Mis tunne teil endal oleks, kui teie piiriäärne kodumaakond või osa sellest naaberriigile kingitaks?Just sellises olukorras on petserimaalased ja Eesti ingerimaalased ning nende järeltulijad. Olete oodatud Seto Kuningriigi päeval Petserimaa Suveülikooli telki laupäeval, 3. augustil 2019 algusega kell 12. Teekond kuningriigipäevale Tartust Võrru 70 km, sealt 31 km Obinitsa. Omakorda sealt Võmmorski suunas 3 km kaugusel Obinitsa paisjärvest edasi mäkke ja siis paremale pöörates asub Küllätüvä külas Seto Kuningriigi toimumispaik. Seekordse suveülikooli teemaks on Eesti Vabadussõja sündmused Petserimaal ja selle maakonna osa Eesti riigikaitses. Tuleb juttu ka Petserimaaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavaleridest ja soomepoistest. Toimub ka rahakorjandus Värskasse Petserimaa Vabadussamba püstitamise toetamiseks. Telgis on saadaval Petseri maakonna laualipud. Info Osvald Sasko (tel. 56-720-542) ja Aldo Kals (tel. 56 908 945, Aldo.Kals@mail.ee) Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmed ja Petserimaa Suveülikooli korraldajad.

Pitkapoiste nõupidamine kell 11.00

Algus kell 11.00, edasi seminar Sinimäe koolis, muuseumitund, sõdurisupp.

MILITAARTEEMAPARK-MUUSEUMI TERRITOORIUMIL:

•8.00 – 15.00 Vanavara ja käsitöö laat •10.00 – 10.15 Festivali avamine militaarlaval •19.30 – 21.30 Filmi „Tundmatu sõdur“ esilinastus Valga Militaarteemapargis. Pääse 3€. •21.30 – 22.00 Toetajate tänamine •22.00 – 01.00 Kontsert „Tähed militaartaevas“. Esinevad Karl-Erik Taukar Band ja Smilers Ilutulestik

VALGA LINNAPARGIS: •10.00 – 19.00 Päästeameti, Päästeameti pommigrupi, Eesti NATO Ühingu, Kaitseressursside Ameti, Eesti Punase Risti, Tartu Vangla, Kaitseliidu ja Eesti Kaitseväe, Politsei – ja Piirivalveameti esitlused •11.00 – 15.00 Valga valla ohutuspäeva üritused koostööpartneritega •10.30 – 14.00 Eesti-Läti koerte võistlused •12.00 – 17.00 Õhuväe helikopteri Robinson-44 esitlus Kungla tn jalgpalliväljakul •14.00 Viikingite näidislahing •14.30 Rüütlivõitlus linnapargi sillal ja lähiümbruses •15.15 Põhjasõja näidislahing •16.00 Politsei – ja Piirivalveameti koerad näitavad oma oskusi •16.30 Vene-Prantsuse sõda 1812 •17.00 Politsei- ja Piirivalveameti kiirreageerijate esitlus •17.30 Vabadussõda 1919. a kevadel lõunaväerinnal •18.15 II maailmasõja näidislahing kaitseliinil Walk •10.00 – 19.00 Kõigil võimalus tutvuda erinevate ajastuste sõjameeste laagrite elu-oluga. Lastele militaarne batuut.

Klubi Wiking Narva kokkutulek Elvas

Jaan Tõnissoni surmaaastapäev Raadil

Vabadusvõitlejate kokkutulek Hiiumaal.

Reis Hiiumaale algab Rohuküla sadamast Läänemaal. Parvlaev väljub kell 10.00 (sobivaim reis). Sadamasse tuleb inimene, kes jagab sõidukitele kokkutuleku sildid (vajalikud hiljem parkimisel). Sõit Rohukülast Heltermaale kestab tund 15 minutit. Kaugus Kärdlani 25 kilomeetrit. Registreerimine kell 12.00 Rookopli 18 Kärdlas (Kultuurikeskus). Üritus algab lipu heiskamisega kultuurimaja ees kell 12.30. Samaaegselt rivistuvad lippurid. Üritus toimub saalis. Avab Mart Reino (ca 12.45) Järgneb väike mälestuteenistus õp.Simsonilt Edasi kõned ja tervitused Kutsutud on: Vabariigi President Kersti Kaljulaid Peaminister Jüri Ratas Riigikogu esimees Henn Põlluaas Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseliidu ülem Meelis Kiili Ministrid Urmas Reinsalu, Raivo Aeg ja Jüri Luik EVL juhatuse esimees Tiit Põder Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Vallavolikogu esimees Aivar Viidik ja vallavanem Reili Rand Päevakohane ettekanne Märt Mõnistelt Eelregistreeritud sõnavõtud (Ettekandele 20 min, tervituseks 3-5 min) Kohvipaus ca 14.00 kõrvalasuvas sammassaalis Kontsert kell 14.30 Esinevad tantsutüdrukud Pärnu meeskoor Tantsijad Saaremaalt Siim Rikken lõõtspillil Kaitseväe orkester Tänuavaldused Lõpetamine ja lipu langetamine ca 15.30 Järgneb majutus (kes jäävad ööbima) Hausmas. Seal 55 kohta (vajadusel 5 lisavoodit) Kokkuleppehind 20 eurot koht + saun 15 eurot tund. Praegu tellitud 2 tunniks. Hommikusöök hinna sees. Kell 17.00 ühine sõdurisupp, kringel, kohvi (õues lauad-pingid olemas) Õhtupoolikul võimalikud ekskursioonid lahingupaikadesse Tahkuna poolsaarel ja militaarmuuseumisse. Hausma hoovis võimalik lõkke tegemine. Samuti lipuheiskamine-langetamine. Viimane parvlaev mandrile väljub laupäeval kell 20.30.

Võidupüha paraad Tartus.