1940 Nõukogude Liit okupeeris Eestimaa.

Pitkapoiste nõupidamine kell 13.00 Merekoolis Soola 5.

Jutupunktid: aastaaruanne, koduleht kui digitaalne arhiiv, juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumine, üldkoosoleku ettesaadetav päevakava, 2025. a rahalised kulud-tulud, kruusid, kas Eesti või Saksa rüütlirist, saunaõhtu, laevasõit, Luunja roosiaed, sponsorid, Lõuna-Eesti metsavendade matmispaikade korrashoid, Pitka päev, tegevuse pildialbum, Nikluse maja, ajaloolised majad-kohad, koolides ajaloo rääkimine, Pisarate parki infotahvel, taotlus linnavalitsusele, sünnipäevad, jpm. Osalesid: Lanna, Rein T, Toivo, Silja, Evi, Viivi, Eino, Indrek, Ivar, Heiki, Ilmar, Rein V, Rannar, Udo, Raimond, Aarne, Jaan, Kerstin.

Leinapäev Tartus ja Värskas.

Tartu mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures 14. juunil kell 17 ja mitmete näitustega.

Rukkilille monumendi juures toimuval tseremoonial esinevad kõnedega Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Piret Tarto. Mälestuspalve loeb Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul mälestatakse 85 aasta eest Siberisse küüditatuid, aga ka kõiki, keda Nõukogude võim represseeris ja taga kiusas.

Tartu Linnamuuseum kutsub mälestuspäeval külastama KGB kongide muuseumit, mis on kell 11–17 erandkorras avatud ja kuhu sissepääs on tasuta.

KGB kongide muuseumis saab vaadata ka Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja Läti organisatsiooni Fonds Sibīrijas Bērni koostöös tehtud näitust „Siberi lapsed”, mis räägib 1941. aastal Siberisse küüditatud Läti laste lugusid. See näitus avatakse 9. juunil ERM-is juuniküüditamise mälestuspäeval, kuid liigub sealt edasi KGB kongide muuseumisse.

Eesti Rahva Muuseumis saab kuni 14. juunini vaadata näitust „Siberi kasetohukirjad“, mille on Tartusse toonud Tukumsi muuseum Lätist.

14. juunil 1941. aastal algas Nõukogude Liidu julgeolekuasutuste juhtimisel massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese.

JÜRI KUKE MÄLESTUSELE PÜHENDATUD LANGENUD VABADUSVÕIELEJA PÄEVA 30. KONVERENTS

JÕGEVAMAA VABADUSVÕITLEJA ARNOLD KULL 100

Sündinud 12. juunil 1926

1934-1939 Tapiku Algkool

1939-1944 Põltsamaa Gümnaasium

16. august 1944 – 9. mai 1945 Saksa relvagrenader

9. mai – 15. september 1945 sõjavang Euroopa pinnal

Kuni 25. sept 1946 vang Vorkutas

20. oktoobrist 1946 kuni 10. märtsini 1951 Sillamäe tööpataljonis

Märtsist 1951 kuni märtsini 1953 Tapiku 7-klassilise kooli majandusala juhataja

1953-1963 Põltsamaa rajooni rahandusosakonna eelarveinspektor

1963- 2000 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal

1970 – 2000 Automi Põltsamaa Liiklusklubi esimees

Aiandusseltsi Põltsamaa osakonna liige

Looduskaitseseltsi Põltsamaa osakonna liige

Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse esimees.

LUGUPEETUD TOIVO ORMISSON – 84 – PALJU ÕNNE! OLGU SU ELUS PALJU PÄIKEST, NATUKE TORMI JA NATUKE ÄIKEST. ET ÕNNE SA MUREGA SEGI EI AJAKS, SELLEKS JÕUDU JA JAKSU VEEL PIKAKS AJAKS!

LUGUPEETUD JAAN HARING – 90 – PALJU ÕNNE! TÄNA OLGU SELLINE PÄEV, ET AINULT RÕÕMU SA NÄED!

Aruküla punkrilahing oli Virumaal Aruküla lähedal Porkuni metskonnas Nõukogude Liidu julgeoleku (NKVD) üksuse ja Eesti metsavendade vahel 11. märtsil 1946 toimunud lahing, mis lõppes metsavendade taandumise ja nende punkri hävitamisega.

1944. aasta detsembris hakkasid kaks kohalikku meest, Heino Juhkam ja Leopold Moor (Leo Moor) Porkuni metskonna Linnkaevu vahtkonna 32. kvartalisse rajama punkrit, mis valmis 1945. aasta jaanuaris. Punker oli poolest saati maa sisse ehitatud, selle seinad olid kivide ja mullaga tugevdatud ning igas nurgas asus laskeava, mis oli granaatide sisseheitmise eest traatvõrguga kaetud.

Metsavendade ja NSV Liidu sisevägede vahelise lahinguni viis asjaolu, et NKVD 260. laskurpolgu 6. roodu 2. rühma ümberpaiknemise järel Virumaalt Paasvere vallast 1946. aasta veebruaris saatis üksuse luureleitnant Bolšakov 27. veebruaril NKVD nooremseersandi Boiko ning punaarmee sõdurid Matrossovi ja Vassilkovi vankritel Aruküla taludesse, kust need enam tagasi ei tulnud. Pataljonikomandör Gurovski juhitud 260. laskurpolgu võitlejad leidsid nad otsingu käigus Aruküla lähedalt metsaküünist surnult. Surnukehadel oli torke- ja kuulihaavu. Samal päeval arreteeriti kahtlustatuna metsavendade abistamises ja sõdurite tapmises kohalik taluperemees Johannes Seinpere. Tema tunnistuste alusel avastas Gurovski väesalk 11. märtsil kella 9 paiku hommikul Arukülast umbes 4 kilomeetri kauguselt metsast punkri, kus viibisid neli (mitte viis, nagu väidavad Nõukogude allikad) metsavenda: Mihkel Juhkam, tema poeg Heino Juhkam, Karl Moor ja Leopold Moor.

Esimene rünnakukatse punkrile tehti kella 10 paiku 11. märtsil ning selle lõid metsavennad tiheda püssi- ja kuulipildujatulega tagasi. Rünnaku käigus sai haavata julgeoleku üksust juhtinud leitnant.

Mõni tund hiljem tegid piirajad uue rünnakukatse, kuid ka selle lõid metsavennad tagasi. Kaitsjad lasksid julgeoleku sõdurid punkri vahetusse lähedusse, seejärel avati punkri kaitsmist juhtinud Heino Juhkami käsul nende pihta tuli.

Kolmas rünnak algas pärastlõunal kahe-kolme paiku ning ka see löödi sarnaselt eelmistega tagasi. Pärast seda tõmbasid ründajad piiramisrõnga punkrist kaugemale, evakueerisid haavatud ja ootasid abijõude. Ründajate tagasitõmbumist ja saabuvat pimedust ära kasutades lahkusid metsavennad umbes poole kümne paiku õhtul punkrist, liikudes punkrist 300 meetrit eemal asuva metsasihi poole. Jõudnud sihi äärde, märkasid nad teisel pool paistvaid inimkujusid. Heino Juhkami käsul avati nende pihta tuli ning metsavennad ületasid jooksuga metsasihi.

Pärast lahingut varjas Heino Juhkam end koos abikaasaga naise sugulaste juures, Karl ja Leopold Moor aga ümbruskonna taludes ja küünides.

Päev pärast lahingut viisid Nõukogude julgeolekuorganid Roela piirkonna metsades spetsiaalselt selle jaoks Tallinnast Rakverre saadetud kapten Gavrilovi juhtimisel läbi suurotsingu, mis ei andnud alguses tulemusi.

Alles 1. juunil 1946 tabati Küti vallas Mäe talus une pealt lahingus osalenud metsavend Karl Moor, kes viidi samal päeval Rakvere NKVD-sse. Karl Moori ülekuulamisel ei saadud temalt olulist infot, ent hiljem sai NKVD kongiagendi abil teada ühe Roela lähedal Roostaval paikneva punkri umbkaudse asukoha.

Karl Moor viidi Roostavale kohale ning sunniti surmaähvardusel punkri asukohta näitama. Punkris viibis sel ajal vaid üks metsavend, Ernst Männik, kes tulevahetuses NKVD sõduritega hukkus.

Pärast järjekordset läbikukkumist võttis julgeolek sihikule Karl Moori elukaaslase ja lapse ema Helgi Maasilla, kes elas Arukülas, Lille talus. NKVD arreteeris Helgi Maasilla salaja ja sundis ta julgeolekuga koostööle. Helgi Maasild sai varjunime “Koidula”. 

Kasutades teejuhina Leopold Moori ema, meelitas agent Koidula Leopold Moori ja Heino Juhkami 21. juunil 1946 Lille talu heinaküünis NKVD seatud lõksu ning eelmainitud mehed arreteeriti. 

4. augustil Rakvere rahvamajas toimunud kohtuistungil mõisteti metsavennad Karl Moor, Leopold Moor ja Mihkel Juhkam koos Johannes Seinperega surma mahalaskmise läbi. Surmaotsused viidi täide Tallinnas Patarei vanglas 29. oktoobril 1946. 

Mihkel Juhkam tabati alles 12. augustil Vaimastveres Tartumaal. Sõjatribunalis mõisteti ka talle 1946. aasta 1. novembril surmaotsus, mis hiljem muudeti 25 aastaseks sunnitööks. 

NKVD haarangu käigus 11. märtsil 1946 punker hävis. Külma sõja ajal ehitati selle lähedusse Kadila raketibaas ja Rohu keskmaarakettide baas, mis suleti 1978. aastal. Tänapäevaks on punkrist säilinud ainult rohtunud süvend Aruküla lähedal metsas.

LUGUPEETUD LANNA VASSILA – 70 – PALJU ÕNNE! LÄBI ELU KÕNNI PÜSTIPÄI, KÕIK RASKE NÕNDA KERGEM NÄIB. TULEB JU ETTE, ET VAHEL EI VEA, ENT SEDA TEISED TEADMA EI PEA. NAERA, IKKA RÕÕMUS NÄI SIIS TUSATUJU SINUST MÖÖDA KÄIB.

LUGUPEETUD SILJA SAKS – 84 – PALJU ÕNNE! ET SAADA SUUREKS – PEAB OLEMA VÄIKE. ET OLEKS ELU – PEAB PAISTMA PÄIKE. ET OLEKS ÕNNE – PEAB OLEMA SÕBER, KES HOIAB SIND JA ABIKS ON KÕIGES.

Piirivalve asutaja mälestustund Äksi kalmistul.

Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Mihkli-Aadu talu, Saadjärve vald, Tartumaa – 27. detsember 1943 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1932^[1]).

Ta oli Vabadussõjas 2. jalaväepolgu ülem ja seejärel aastatel 1922–1939 Eesti piirivalve ülem.

LUGUPEETUD HANDO KRUUV – 89 – PALJU ÕNNE! ELU ON KUI UPERPALL PEAGI MÄRKAD – PEA ON HALL, AGA SELLEST ÄRA KÜSI, IKKA ELURÕÕMUS PÜSI!

Ilmar Koppeli sünniaastapäev Raadil ja Paul Laamanni rahula.

Osalesid Ivar, Raimond, Kerstin.

Pitkapoiste nõupidamine kell 14.30 Merekoolis, Soola 5.

Jutupunktid: Sõjamuuseumist projektirahad olemas, Rüütliristi kruusid, kas mütsiga ja vormis, värvilised pildid, kirjad kruusile, kingituskruusid, Evi linik, laevasõit, üldkoosolek, Olev Kasak 100, täiskarsklus, Värska, suvi, Tsernobõl, poliitika, Apelli maja oksjon?, vastuskirja Kapost pole saadud, jpm. Osalesid: Indrek, Heiki, Jaan, Timo, Lanna, Rannar, Silja, Evi, Rein T, Rein V, Heino, Udo, Viivi, Eino, Rein I, Priit, Kerstin.