Vastupanuvõitluse päev

Mart-Olav Nikluse 92. sünniaastapäevaks

Mart Niklus oli eeskätt vabadusvõitleja, kelle paleuseks olid vabadus ja omariiklus, ta oli Eesti rahumeelse õigusliku vastupanuliikumise üks aktiivsemaid osalejaid. Ei olnud ta aga pelgalt dissident, samuti mitte lihtsalt antisovetčik — vaid inimõiguslane ning vabadusvõitluse ja rahvusliku vastupanuliikumise veteranina üleilmselt enim tuntud eestlane. Kindlasti saab teda pidada eesti rahvuskangelaseks, kes pool sajandit ennast salates Eesti riikluse edendamisse ja vabaduse üleilmsesse võitu panustas. Mart Nikluse niihästi ühiskondlikud kui ka akadeemilised teened eesti rahva ees on hindamatud. Mart Niklus polnud ei kseno- ega russofoob, vaid sootuks vastupidi — internatsionalism selle parimas mõttes lõimus tema isiksuses ja vaimukoes harmooniliselt armastusega sünnimaa ja looduse vastu. Mart Niklus on pälvinud mitme põlvkonna tartlaste, kaasmaalaste ja ka välismaalaste, nii eestimeelsete kui ka estofiilide, kõigi vabaduse eestvõitlejate või poolehoidjate tänu ja lugupidamise. Ema Elfriede on oma poega Marti iseloomustanud ülikorrektsena, erakordselt laialdaste ja mitmekülgsete huvide ja teadmistega pojana, kes ei kunagi raisanud tühjalt minutitki. Muuseas valdas Mart Niklus bioloogina võõrkeeli paremini kui mõnigi filoloog. Just sel põhjusel sõlmis professor Habermanni ettepanekul Tallinna Riiklik Kirjastus Niklusega 1950ndil tõlkelepingu Charles Darwini teosele “Liikide tekkimine”. Mart Niklus on tõlkeid teinud vene, saksa, prantsuse ja rootsi keelest. Mart Niklus sai Tartus üle linna tuntuks ja tunnustatud võõrkeelte õpetajaks. Maineka inimõiguslase (vk pravozaščitnik) ja lõputult õiglusejanuse isikuna tundis Mart Niklus muidugi hästi ka sovetliku seaduse paragrahve, tema sõpruskonda kuulus ka tuntud õigusteadlasi.

Rein Vanja