Jaan Poska 150 ja Eesti Vabariik 98. [Pärnumaa Halinga] Valla Teataja. 2016. Veebruar.
- jaanuaril oli mul au Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esindajana osaleda Eesti kõigi aegade suurima diplomaadi Jaan Poska 150. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverentsil tema kodukandis Kuremaa lossis Jõgevamaal. Tervitasin Sellest osavõtjaid oma seltsi nimel ja jagasin Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva taustal seltsi liikmete südameil olevaid muresid seoses Jaan Poska elutööga.
Jaan Poska oli välisministrina Eesti delegatsiooni juhina 2. veebruaril 1920 Venemaaga sõlmitud Tartu rahulepingu võtmeisik. Paari nädalaga tegi ta partnerile selgeks, et Eesti-Vene riigipiir ei jookse mööda Kunda jõge, vaid ikka rindejoone lähistel Ingerimaa Komarovka küla ja Petserimaa Irboska kõrgendiku taga. Mõlemal rindelõigul võitles ja langes ka Jaagupi mehi. Millegipärast on mõned tänapäeva Eesti poliitikud asunud riigi põhiseadust rikkudes Jaan Poska pärandit revideerima ja on nõus naaberriigile loovutama Eesti Vabariigi ulatuslikke maa-alasid. Selle juures pajatatakse rahvale muinasjuttu uue piirilepingu vajalikkusest riigipiiri mahamärkimisel. Tegelikult on kõne all kinkeleping, mis nõuab riigipiiri nihutamist praegusele ajutisele kontrolljoonele, mis on aga Eesti NSV ja Vene NFSV piiridokumentides juba ammu paigas. Seega pole kunagi olnud takistust kontrolljoone ajakohaseks väljaehitamiseks.
Kõnealune kingitus ei koosne aga väikesest põllulapist või metsatukast, vaid lausa Saaremaa suurusest hüdroenergia- ja maavaraderikkast Narva ja Piusa jõetagustest Lembitu maadest, mille väärtuseks on majandusteadlased hinnanud vähemalt triljon eurot. Rahvale on levitatud ka udujuttu sellest, et Eesti-Vene uus piirijoon kulgeb mööda Eesti NSV ja Vene NFSV kunagist piiri. Tegelikult antakse naabrile sadu ruutkilomeetreid Eesti NSV hinnalisi maa- ja veealasid, mida on tauninud president Arnold Rüütel ning mida on avalikustanud meie vallast pärit geograaf Arvo Järvet.
Tänu Jaan Poskale oleme tema meenemündi näol endale saanud aga hea maateaduse õpiku. Selle kujundaja kunstnik Mall Nukke on hüljanud tabuteema ja meie ette toonud Eesti Vabariigi tema täies suuruses ja ilus Tartu rahulepingu piirides! Sel daamil on üksi rohkem kodanikujulgust kui Riigikogu 63 liikmel kokku, kes mullu 25. novembril hääletasid uue piirilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesel lugemisel õhinal Jaan Poska elutöö vastu. Kuigi kõik uue piirilepingu ihalejad panid seljad kokku, ei läinud neil korda saavutada kahekolmandikulist enamust. Puudu jäi neli häält! Eesti terviklikkuse kaitseks ei astunud välja ükski Pärnumaalt valitud riigikogulane. Küll aga Isamaa ja Res Publica Liidu liige, Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder koos reformierakondlase Igor Gräzini ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Eesti Vabaerakonna parlamendisaadikutega.
Et paljud meie poliitikud häbenevad oma riigi sünnitunnistust, Tartu rahulepingut, palume vabandust Jaan Poskalt ja Petserimaa ning Ingerimaa Eesti kodanikelt. Pole aga kunagi hilja isamaa teenistusse astuda ja õige tee valida. Kunagine ikestatud rahvas peab kord selja sirgeks ajama ja ütlema, mis kuningal seljas – Venemaa Föderatsioon on annekteerinud 5,2% meie riigi alasid ja me ei nõustu selle ülekohtuga! Ka pole ülearune meelde tuletada, et neile riigikogulastele, kes hääletavad uue piirilepingu ratifitseerimise poolt, püstitatakse häbisammas. See on 2019. aastal toimuvate Riigikogu valimiste meelespea.
Tartu Rahu Põlistamise Selts levitas juubeliüritusel äsja trükikojast tulnud faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis jõuab Halinga valla tahtel ka Libatse, Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme raamatukokku ning kooli. Ka väärib Jaagupis näitamist Peeter Järvelaiu dokumentaalfilm Jaan Poska kohta. Oleme omakeskis öelnud, et jaaguplaste osavõtuta ei toimu Eestis midagi. Tartu rahulepingu ratifitseerimisel 10. veebruaril 1920 Toompeal kõlanud Jaan Poska kõnet ja hoiatavat lauset –”Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu“ kuulas Halinga vallast Asutavasse Kogusse valitud vallakirjutaja Hans Nurk.
Õnnitlen Halinga valla rahvast ja Jaagupi noorust Eesti Vabariigi 98. sünnipäeval! Loodame, et meil õnnestub de jure edasi elada territoriaalselt terviklikus Eestis koos Petserimaa ja Eesti Ingerimaaga!
ALDO KALS, ajaloolane
24. veebruaril 2016