Admiral Johan Pitka mälestusmemoriaal Järvamaal

Kodavere kirikus avati mälestusplaat Vabadussõjas langenud kaitseliitlastele. Kohal olid KL Jõgeva kodutütred ja noorkotkad.

Võõras võim mind kodust kaugele viis,

kord tagasi tulla ma lootsin sealt siis.

Elar Sarik

22. juunil 2016. a avati Võru raudteejaama (Jaama 14) ees Võrust aastatel 1941-1952 küüditatute või Venemaa vangilaagritesse deporteeritute mälestuseks mälestusmemoriaal. See kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid. Vagunite vahel on nähtavad inimfiguurid. Mälestusmärgini suundub ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit. Mälestusmärki valgustavad 2 valgustist.

Mälestusmärgi idee algatas 2014. a Memento Võrumaa Ühenduse üldkoosolekul tolleaegne PPA Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik Elar Sarik, kes oli ka paljude tööde eestvedajaks memoriaali valmimisel. Töö telliti skulptor Jaak Soansilt. Selles etapis olid suureks abiks linna peaarhitekt Ülevi Eljand ja abilinnapea Kalev Ilves. Mälestusmärgi projekteeris arhitekt Karmo Tõra OÜ ROK-Projektist. Ehituslikud tööd teostas AS Kurmik ja pronksitöö Uusmonumentaal OÜ. Monumendi maksumuseks kujunes 24 780 eurot. Mälestusmärgi rajamist on toetanud Riigikogu IRL liige Võrumaalt Maire Aunaste, Võru Maavalitsus, Võru Linnavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, Eesti Memento Liit ja Memento Võrumaa Ühendus. Memoriaali rajamist on osaliselt sponsoreerinud AS Kurmik, Kaitseliidu Võrumaa Malev, orkester Kungla, Piirivalve- ja Politseiamet, Karmo Tõra, Jaak Soans, Dimitri Sokolov, Agnes Meesak jpt.

Aastatel 1941-1952 viidi tolleaegselt Võrumaalt Venemaa erinevatesse vangilaagritesse ja asumisele üle 3 600 inimese, kellest enamik paigutati loomavagunitesse just Võru raudteejaamast. Need, kes jäid puhkama võõrasse mulda ja need ligi 400 Memento Võrumaa Ühendusse koondunut Võru- ja Põlvamaa represseeritut väärivad mälestusmärki, mille juurde suurküüditamispäevadel 25. märtsil ja 14. juunil koguneda, et meenutada aegu, mis kunagi enam korduda ei tohi. Veelgi enam vajavad sellist kohta aga praegused ja tulevased noored, et teadvustada, mis on Eesti rahvaga toimunud ja selle kaudu suunata oma isamaalist meelsust.

Avamispäeval oli tore vaadata Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütreid ja noorkotkaid, kes vapralt ilmestasid meie päeva.

Mälestusmärgi sihtotstarbeline a/a Swedpangas:

Memento Võrumaa Ühendus EE062200221063162366

Korrastatud ja uuesti avatud Vabadussõja mälestussammas Pangodi järve ääres, KL Tartu maleva liikmed

FELIX VAHER 89 – PALJU ÕNNE

Tseremooniaga Värska lipuväljakul mälestatakse 1941. aastal Värska-Petseri alalt Siberisse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere.

Juunikuu koosviibimine algab kell 11.00.

1. Pitka Soomest tagasi Eestisse löögiüksust looma, Kiviloo mõis.

Meenutusi Pitka Löögiüksusest

2. Seltsi lippuriks valitakse Rein Vanja.

3. Raamatusoovitused: Taivo Uibo, Vabadustahtega KGB vastu ja Alfons Rebane.

4. Leinapäev 14. juuni kell 12.00 Pauluse kirik, kell 13.00 Rullilille juures.

5. Juunikuus Järvamaale ja juulikuus Sinimägedesse.

6. Uus liige Evald Semmel.

KARL ERIK – 88 – PALJU ÕNNE

ENDEL UUDEVALD – 78 – PALJU ÕNNE

HANDO KRUUV – 79- PALJU ÕNNE