Vaba rahva laul.

Las kallab – see oleks võinud olla laulupeo alapealkiri, sest vihma tõesti kallas aga mitmetunnisel üritusel osalenud ühendkoor, lauljad ja publik olid tõelised kangelased, nemad olid ikka siin.

Video FBs.

26. aastapäeva kontsert-miiting Vabadussõja Tartu mälestussamba Kalevipoeg juures. Kõnelevad:

Urmas Klaas – Tartu linnapea

Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja

Eeva Talsi – pärimusmuusik ja Elleri kooli õppejõud

Joona Toivanen – Tartu Maarja koguduse õpetaja.

Esinevad puhkpilliorkester Tartu Margu Kasemaa juhatusel ja Tartu Noortekoor Markus Leppoja juhatusel. Korraldab Tiigi Seltsimaja.

Kell 1200 – rahvarõivaste tuulutamine kesklinna pargis. Kell 2000 ansambel Sisevete saatkonna juures.

Kohal olid Rein Tiidor, Evi Kiis, Ivar Künnapuu, Hando Kruuv, Viivi Lemberpuu, Kerstin Käärik

PALJU ÕNNE

ANTS NURK – 80 – TUGEVAT, TUGEVAT TERVIST JA EESTIMEELSUST

Admiral J. Pitka Relvavendade Ühenduse 15. tegevusaasta tähistamisel Kambja vallas Ivaski külas

Sel augustikuul saab pitkapoiste 15. tegevusaasta, see mõte sai teoks 15. aastat tagasi Vabadusristi päeval. Meie ühendus otsustas tähistada siin, Ivaskis – Vabadusristi mälestusmärgi juures oma tähtpäeva, mis on loodud Heiki Kortspärna poolt – see on hoopis teine jutt ja pikk.

Viis aastat tagasi kümnendal aastapäeval tähistasime KL Tartu Maleva ruumides, meid oli tükk maad rohkem. Meie seas on veel 1944. aastal Pitka löögiüksuse mehi, kes osalesid Eestimaa kaitsel. Preguseks on jäänud neid kolm: Karl Erik, Robert-Rudolf Volk ja Felix Vaher – jäänud rivvi, kuid ka osaliselt aplaagris. Meie ühendus täiendab oma ridu nooremate liikmetega. Vabadussõda võttis ohvriks 3,5 tuhat inimelu ja palju vigastatuid.

Pitka löögigrupi liikmed lootsid 1944. aasta sügisel väga palju rindel olevatele raskerelvastusele, mis ära tõmmati ning maandusid naaberrahva Kuramaal, mis lõpetas vastupanu kapitulatsiooni saabumisega.

Meie esiisa J. Pitka oli minu arusaamise järgi kõige isamaalisem ja tugevaim organisaator siinpool Läänemerd ja seepärast oli ta autasustatud paljude autasudega, sh Vabadusristi 1. liigi 1. järk.

Kolm aastat tagasi, käies Jalgsemal, Pitkade sünni maakodus, algatasime J. Pitka korjanduse tema vahakuju valmistamiseks ja selleks on avatud pangaarve EE391010220045997016 ja lõppu märge „Pitkakuju“.

Asetan selle kimbu Vabadusristi mälestuseks sambale ning teeme minutulise vaikuse minuti kõigi Vabadusristi sangaritele ning ka pitkapoiste lahkunud kamraadidele.

Jüri Jahnson

esimees

Metsavenna punkri taastamine Karula rahvuspargis 10-13. aug 2017 Karula rahvuspargis, juhendajad Arvi Asi ja Kaido Kama. Taastatakse legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni 1950-1951 talvel kasutatud punker Perajärve metsas Põrguorus. Ettekanded ja arutelu metsavendluse teemal ja mälestused A. Käärmannist. Karula rahvuspargi keskuses Ähujärvel esinevad Valdur Raudvassar, Martin Herem, Arnold Unt, Kaido Kama. Vestlusringis osaleb A. Käärmanni poeg Asso Kond.

Meie pühapäevane üritus algas Hauka laada külastamisega

Foto aastast 1997

Martin Heremi uurimustöö asub aadressil https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29101_download&client_id=uusilias

Paremal pildil A. Käärmanni poeg Asso Kond

Ikka kell 11 samas.

Kohal oli üle kümne inimese, arutasime augustikuu üritusi.

Täna on Pitka matka finiš Pärnumaal aga meie ühendus sellest osa ei võta.

Ainukese kõne võis esitada Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder

Pitkapoisid Valdur Raudvassar, Jüri Jahnson ning Rannar Kerge koos oma poja ja pojapojaga

Ärgem häbenegem mälestada 1944. aasta kaitsesõjas – II Vabadussõjas langenuid ja süüdata küünlaid nende haudadel. SINIMÄGEDELE MINNES KÄIGE ÄRA KA TOILAS, KUHU ON MAETUD LIGI 600 NARVA RINDEL (SH SINIMÄGEDES) LANGENUD EESTI SÕJAMEEST.

10. augustil 2017 möödub 15 aastat Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu poolt sõjaväekalmistu korrastamisest Toilas (Toila pargis) ja sinna memoriaali rajamisest. Saksa sõjaväekalmistule Toilas on maetud ka ligi 600 Narva rindel (sh Sinimägedes) langenud eesti sõdurit. Kui sakslastest langenute jaoks on Toila pargis asuvale kalmistule püstitatud vägagi suurejooneline memoriaal – kõrgele merekaldale on poolringikujuliselt asetatud 10 graniitsammast – ca 175 cm kõrged, ca 80 cm laiusega, ca 15 cm paksusega graniidist plaati, millede sisse kahele poole on graveeritud sakslastest langenute nimed koos auastmete ning sünni-surma daatumitega, siis kalmistu kagupoolses nurgas hõreda metsa all asub tavaline, meie surnuaedadele iseloomulik mälestuskivi, kuigi väga maitsekas, kuhu on kirjutatud: PUHAKE PAREMAD POJAD. Siia on maetud ligi kuussada 1944. aastal Narva rindel idavaenlase vastu võideldes langenud eesti sõjameest. Kuna eestlased häbenevad mälestada ja meenutada rahvusliku katastroofiga lõppenud II Vabadussõjas langenuid, siis sellest väikesest, kuid väga maitsekast mälestusmärgist guugeldamisega (märksõnaga Saksa sõjaväekalmistu Toilas) on infot raske leida. Eestikeelne Vikipeedia toob ära rohkesti pilte 10 graniitsambast sakslastest hukkunute nimedega (ca 2000) ja mainib üksnes põgusalt, ilma pildita järgmist: Kalmistule on plokkidesse XVIII ja XIX maetud ka eesti väeosades langenuid, nende hulgas Oskar Ruut. (arvu – ligi kuussada pole märgitud). Kuid Vikipeedia artikli allosas on viide välislingile. Välislingid: Toila Saksa sõdurite kalmistu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis, millele klikates võib näha pilti ka langenud eestlastele püstitatud tagasihoidlikust mälestuskivist. Kuna käesoleva aasta 10. augustil möödub 15 aastat Toila Saksa sõdurite kalmistu sisseõnnistamisest-avamisest 2002, siis võiksid kõik, kes sinna satuvad, otsida see tagasihoidlik mälestuskivi üles ja kui võimalik, siis kaasa võtta ka küünal. Oleks hea, kui leiduks organiseerijad-annetuste kogujaid, et küünal laternas põleks sagedasti. KES LÄHEVAD SINIMÄGEDE LAHINGUTE MÄLESTUSÜRITUSELE, VÕIKSID ÄRA KÄIA KA TOILA PARGIS ASUVAL SÕJAVÄEKALMISTUL JA OTSIDA ÜLES PIIRKOND, KUHU ON MAETUD 1944. AASTAL LANGENUD EESTI SÕJAMEHED ja kus asub mälestuskivi, kuhu on kirjutatud: PUHAKE PAREMAD POJAD. Siia on maetud ligi kuussada 1944. aastal Narva rindel idavaenlase vastu võideldes langenud eesti sõjameest. Jõhvi-Narva maanteelt Toila parki ei ole pikk maa – ca 5 km.

Iisaku mälestusmärk

VALDUR RAUDVASSAR -78- PALJU ÕNNE JA IKKA TUGEVAT TERVIST NING ERKSAID MÕTTEID