17. sept Pilka lahingupaik

Buss väljub kell 1500 Vanemuise alumisest parklast.

Soomepoiste mälestuspäev 73 aastat Pilka lahingust. Sõnavõtud: soomepoiss Harri Kask, kirikuõpetaja Kalle Mesila, soomepoiss Ain Kaalepi poeg Ruuben Kaalep, Luunja vallavanem Aare Anderson, Soome sõjaveteranide Eesti Ühenduse Tartu piirkonna vanem Raimond Viik, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esindaja Aldo Kals.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esindaja Aldo Kalsi sõnavõtt:

Soomepoistele mõeldes

Kallid siinolijad!

Lubage teid tervitada Tartu rahu Põlistamise Seltsi nimel ja tänada selle isamaalise ürituse korraldajaid. Kui räägime soomepoistest, siis mõtleme ikka nende aatelisele juhtmõttele – Eesti au ja Soome vabaduse eest! Mida see tähendas? Eks ikka seda, et meie poliitikud polnud suutelised oma riiki juhtima ja lasid sellel hääletult alistuda. Vähe sellest. Soome pidas elu ja surma peale Talvesõda, aga punalennuvägi pommitas Eestist üle lahe meie hõimuvendi. Meie ei avaldanud selle vastu vähimatki protesti. Kui Rahvasteliidus oli hääletusel Nõukogude Liidu väljaheitmine, ei suutnud meie diplomaadid otsustada, kas toetada agressorit või agressiooni ohvrit? Häbi! Soomlased pidasid surmaheitlust oma vabaduse eest, aga meie imetlesime 23. Veebruaril 1940 Punasel väljakul agressori sõjaväeparaadi. Häbi!

Soomepoisid, hiljem veel metsavennad ja koolinoored olid need, kes tegid oma võimete ja võimaluste piires vigade parandust meie omaaegsele läbikukkunud välispoliitikale. Soomlased tunnevad piinlikkust ona finlandiseerunud ajalooajastu pärast, mis tähendas nende olekut idanaabri mõju all. Samasugust häbi tunneme meie oma riigi estoniseerunud ajalooajastu pärast, mis algas baaside lepingu sõlmimisest 1939. Aasta sügisel. Kahjuks kestab see üle aegade tänaseni.

Siit kiviviske kaugusel on kontrolljoon ja selle taga Saaremaa suurune EV Petseri maakond. See on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud ja annekteeritud. Me ei häbene kaasa rääkimast Gruusia ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse teemal. Samal ajal ei julgeme aga iitsatadagi, et oleme täpselt samas olukorras. Häbi!

Saan soomepoistele ja nende sõpradele teatada rõõmusõnumi. Nende uusim biograafialeksikon „Soomepoiste elulood“ (Tartu, 2015) pälvib selle aasta detsembris Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi! Kes soovib seda stipendiumi toetada, on oodatud selle mälestusürituse lõpul Tartu Rahu Põlistamise Seltsi korraldatud väikesele heategevale taaskasutusloteriile. See toimub teemal „Eesti Vabariigi Petseri maakond ja eesti elulooteadus“. Loteriipileti hind on euro, iga pilet võidab ja raha läheb kõnealusele stipendiumile! Kui keegi eemalseisja soovib sama teha, siis Eesti Rahvuskultuuri Fondi konto on EE672200221001101347 ja selgituseks sobib „Eesti biograafika stipendium“. Aitäh igale annetajale, ükski summa pole väike! Stipendiumile laekus 34 loteriipileti raha!