3. jaanuar 2021

Pühapäeval mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid mälestushetkega üle Eesti. Tartus helisevad relvarahu 101. aastapäeva puhul kirikute kellad ja asetatakse pärjad Tartu vabadussamba Kalevipoeg juurde kell 10.30. Kohal on Tartu linna, KL Tartu maleva, KV 2. jalaväebrigaadi ja KV Akadeemia esindajad.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.  Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30

Käreveres

Milline oleks plaan, kui antaks lihtne ülesanne „teha head“? Just sellise väljakutse said lõuna prefektuuri grupijuhid tehes kogukonnas mitu heategu. Lõuna Prefekt Vallo Koppel selgitas, et traditsiooniliselt on grupijuhtide seminar sisaldanud õhtust tegevust, kus arendatakse juhtimisoskusi. „Moodustasime erinevatest rollidest meeskonnad, et nad saaksid koostööd proovida. Samas soovisime pakkuda kogukonnas lisaväärtust ning anda rahulolutunnet sooritusest. Nii tekkiski projektiülesandena mõte heategudest, kus iga meeskond pidi ise nuputama, kellele ja millise heateo nad teha sooviks,” kirjeldas Vallo. Ja lisas, et politseinikena oleme harjunud, et meie igapäevatöö ongi olla abiks ja teha head, kuid samal ajal saadakse tehtud töö eest ka tasu. „Nii püstitasime ülesande, mis võimaldaks grupijuhtidel veidi enam end panna nii abipolitseinike kui teiste vabatahtlike kingadesse ja tunnetada, milline motivatsioon ja rahulolutunne tekib head tehes ka tasuta,” sõnas Vallo. Anti Peiponen, Tarmo Säälik, Sten Mõtus ja Margus Puhm põrutasid Tartumaale, kus vajas hoolt Kärevere lahingus langenud 38. politseipataljoni ja Lääne-Harju omakaitse võitlejatele püstitatud ausammas.