MEIE REIN VANJA – 59 – ÕNNELIKKE AASTAID JA IKKA OMA VAATEGA EDASI

Harald Nugiseks 102

Harald Nugiseks (22. oktoober 1921 Särevere vald, Järvamaa – 2. jaanuar 2014) oli Relva-SS-i allohvitser ja Eesti eruohvitser^[1], kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. Ta oli üks neljast eestlasest, kellele on antud Raudristi Rüütlirist.

Julius Kuperjanovi 129. sünniaastapäev Raadil.

Julius Kuperjanov VR I/2, VR II/2, VR II/3 (11. oktoober (vkj 29. september) 1894^[1] Venemaa, Pihkva kubermang, Lahhovo küla Novorževi lähedal – 2. veebruar 1919 Tartu) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane.

Auastmelt leitnant, kuid Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks.

Nõupidamine Rannari juures. Mütsid pähe!!

Sünnipäevalised: Ivar, Viivi, Udo, Rein V ja Ants. Arutasime tulevaid üritusi, laevasõitu, ekskursiooni Võrumaale, järgmist nõupidamise kohta, rahaasju, aruannete esitamist. Osalesid: Heiki, Silja, Evi, Ivar, Udo, Rein T, Rein V, Indrek, Priit, Viivi, Rannar, Kerstin.

Saunaskäigust tore nali: Pidime saunas konjakit võtma kuna külm hakkas. Tegelikult oli saun ülihea ja tulikuum. Põhjust leiab alati.

Väljas oli 8 kraadi sooja ja meil põles lõke lustakalt. Esiplaanil Viivi.

LUGUPEETUD VIIVI LEMBERPUU – 76 – PALJU ÕNNE JA VÄRVIKÜLLASTE LUGUDE JUTUSTAMIST, OLED MEIE JUTUPAUNIK

TARTU VABADUSVÕITLEJATE ÜHENDUSE ESIMEES EERIK-IVAR KÜNNAPUU – 82 – PALJU ÕNNE JA TUGEVAT TEGUTSEMISTAHET, IKKA KAAMERAGA EDASI

Vastupanuvõitluse päev.

Porkuni lahingu 79. aastapäev Loksa kalmistul kell 13.00 ja Vistla memoriaalis kell 14.00.

Keila-Kumna mälestusüritus.

Suurpõgenemise mälestuspäev Puise rannal

23. september 2023

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000 inimest. Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19–23. septembril.

Organisatsioonid on oodatud sündmusele lippudega, lipud asetame enne sündmuse algust alustele. Parkimine on 400m eemal, parkimist korraldavad parkimiskorraldajad KL Lääne maleva Haapsalu malevkonnast.

Kell 12.00 mälestustseremoonial kõnelevad; Eesti Vabariigi justiitsminister Kalle Laanet, Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste, Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Kristjan Muld ja Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Mälestuspalvuse peab EELK Lääne abipraost Küllike Valk. Kontsertosas esineb ansambel Väliharf. Sündmuse lõpul kõigile soe supp ja soolane ning magus kringel kuuma teega.

Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedes ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Suurpõgenemise mälestuspäeva korraldavad: Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne ringkond.

Ühine buss väljub kell 15.00 Vanemuise alumisest parklast. Kõned: Tarmo Raudsepp, Aare Anderson, Anti Poolamets, Indrek Särg, Arnold Unt, Silver Kuusik, Merike Lumi. Olete lahkesti oodatud!

ANTI POOLAMETS: Soomepoiste lipul olid järgmised sõnad: „Eesti auks, tuleviku pandiks“. Me näeme selle lipu koopiat lehvimas siinsamas, Pilka lahinguväljal. Lipp, mis peideti enne rindele sõitu, on siiani leidmata. Nagu on leidmata ka paljude soomepoiste hauad. Hiiul, enne ešeloni väljasõitu rindele, märkas soomepoiss Ain Kaalep Jüri Uluotsa, peaministrit presidendi ülesannetes, kes läks ohvitseridega nõu pidama. Soomepoiste üksuse loomine ja kodumaale toomine näitas Eesti poliitikute kaugelenägelikkust. Eesti üksus Soome sõjaväes oli mõeldud tulevase Eesti armee tuumaks, mille ümber koondada kõiki teisi üksusi. Kui aeg oli küps, nad tulidki.

Soomepoiste motoks oli „Soome vabaduse ja eesti au eest“. Pilka lahinguväljal võitlesid eesti mehed juba Eesti vabaduse eest.

Nad läksid rindele lootuses, et kordub Vabadussõja ime.

Ukraina sõda aitab mõista, mida nad kogesid. See oli võitlus ülekaaluka vaenlase vastu – ülekaaluka inimmassi, vastase ülekaalukate relvade vastu. Ukraina suutis Kiievi väravate juurest, Harkovi alt ja Hersonist Batu-khaani hordide pärijad tagasi lüüa. Pool aastat kestsid lahingud eestlastele hästi tuntud kohas – Izjumi ümbruses, kus pataljon Narva 1943. aastal ülekaaluka Punaarmee rünnaku seisma pani.

Soomepoisid hoidsid iseseisvuse ideaale elus ka okupeeritud Eestis. Eestluse vaimu hoidsid soomepoiste perekonnad, nende abikaasad ja lapsed. Kummardan soomepoiste leskede ees, kes tänagi hoiavad nende pärandit.

Aitäh Soome sõpradele, kes on alati leidnud tee Pilkale ning toonud siia soome rahva tänusõnad.

Soomepoiste viimased võitlused 1944. aastal toimusid Pääskülas ja Keilas ning edasi juba Eesti metsades.

Soomepoiste pärand elab edasi ka kultuuris. Nad olid Eesti-Soome hõimusilla ehitajad, samamoodi nagu Põhja Poegade rügement 1919. aastal.

Järeltulevate põlvkondade kohus on vabadusvõitlejate poolt kõrgeimaks väärtuseks seatud iseseisvuse ideaali hoidmine ning eestluse edasikandmine.

Au kangelastele!