Tartu rahulepingu aastapäev algab traditsioonilise Tartu gümnaasiumide kõnekoosolekuga. Hommikul asetavad Tartu gümnaasiumide esindused pärja ja küünlad Jaan Poska bareljeefi ette ning liiguvad sealt edasi Eesti Kirjandusmuuseumisse, kus kell 10.10 algab kõnekoosolek kirjandusmuuseumi kaminasaalis Tartu rahu läbirääkimiste laua ümber.

Kõnekoosolekul saavad sõna linnapea Urmas Klaas ja Tartu Tamme Gümnaasiumi abiturient Elo Rahman. Muusikalist vahepala pakub Tartu Tamme Gümnaasiumi puhkpilliorkester dirigent Gunnar Pettaigi juhatusel. Gümnasistide kõnekoosolekut korraldab sel aastal Tartu Tamme Gümnaasium.

Kell 11 toimub tseremoonia Kalevipoja monumendi juures, kus võtavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, korp! Amicitia tegevliikmed Anna Elisabeth Benno ja Lilli Maire Adson ning Kaitseväe Akadeemia kadettveebel lipnik Karl Henrik Tiko. Monumendile asetatakse pärjad ja küünlad.

Kell 11.30 algab Vanemuise 35 esisel platsil kõnekoosolek, mida korraldab Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu. Lühikeste sõnavõttudega väljendavad kohalolijad oma seisukohti Tartu rahulepingu kohta minevikus, olevikus ja tulevikus.

Kell 16 algab KGB kongide muuseumis (Riia 15b) teemaõhtu „Tartu II maailmasõjas – kui rahu ei pidanud“, millega tuletatakse meelde, et lisaks lepingule vajab rahu ka tugevat ühtehoidmist ja kindlat meelt. Eesti enda kibe kogemus näitab, et juriidiline dokument iseenesest ei välista agressiooni ega okupatsiooni. Teemaõhtul meenutatakse ajaloo õpetlikumaid perioode, kuid lõpetatakse ikkagi helgematel nootidel, sest Eesti on jätkuvalt vaba riik, mida hoida ja arendada. 

Kell 17.30 kogunemine Poska kooli juurde. 18.00 rongkäik Tartu raekoja platsile, sõnavõtud.

2. veebruaril möödub Tartu rahu allkirjastamisest 106 aastat. Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja, tagades Eesti riikliku iseseisvuse.

Pildid Raimond Viik.

Pildid Raimond Viik. Osalesid Rein I, Priit, Ilmar, Indrek, Jaan, Aldo, Raimond, Eino.

VALMINUD ON TARTU VABADUSVÕITLEJATE RAAMAT NUMBER 7, SEEKORD ILMAR MÕTTUS, PATALJON “NARVA” VIIMANE VÕITLEJA, 217 LEHEKÜLGE, HIND 20 EUROT.

JUHATUSE LIIGE JA MEIE RAHAMINISTER HEIKI SUOMALAINEN – 55 – PALJU ÕNNE! ÕNN ON SUURTES JA VÄIKESTES TÖÖDES, PIKKADES PÄEVADES, UNETA ÖÖDES. ÕNN ON AASTATE KOGUTUD KOOREM, ÕNN ON HINGELT JÄÄDA NOOREKS.

Paul Georg Laamann VR I/3 (ka Paul Georg Laaman; 11. jaanuar 1893 Tartu – 25. jaanuar 1946 Tallinn) oli Venemaa keisririigi, Eesti ja Saksa sõjaväelane (kapten). Eesti Vabadussõja alguses oli Paul Laamann 28. novembrist kuni 17. detsembrini 1918 1. jalaväepolgu 7. roodu ülem. Augustist 1919 oli ta Soomusrongide Divisjoni intendant. Ja seejärel Tartumaa Kaitseliidu ülem. 1920. aasta mais läks erru.

Tartu linn tähistab kell 12 Tartu vabastamise 107. aastapäeva pärgade asetamisega Tähtvere pargis asuva Tartu vabastamise lahingu mälestussambale.

Mälestustseremoonial Tähtvere pargis teenib EELK Pauluse kiriku õpetaja, Tartu praostkonna praost Kristjan Luhamets. Vabadussõjas langenutele ja Tartus krediidikassa keldris hukatute mälestuseks loetakse päevapalve. 
Varahommikul asetatakse mälestusküünlad Kompanii 5 keldri mälestustahvlite juurde ja Julius Kuperjanovi hauale Raadil.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul saab vabaduse ja iseseisvuse tähendus ning nende kahe hindamatu väärtuse olemasolu päev-päevalt üha kaalukamat tähendust. „Maailmas toimuv sunnib meid üha rohkem olema ühtsed ning tegutsema riigi ja rahvana targalt, silmad erksad, mõte avatud ning sõprusring tugev. Need on meie iseseisvuse võtmed,“ ütles Klaas.  
Tartu vabastamise aastapäev on oluline ajaloohetk Eesti Vabadussõjas Tartu linna ja Eesti vabaduse kätte võitlemises. 13.–14. jaanuaril 1919. aastal võitis Eesti rahvavägi eesotsas soomusrongide ja Julius Kuperjanovi partisanidega Vabadussõjas Punaarmeed ja vabastas Tartu linna. Tartu vabastamisel oli keskne roll Julius Kuperjanovi partisanidel ning soomusrongidel Anton Irve ja Karl Partsi juhtimisel. Tartu linna all vallutas soomusrongi nr 1 dessant Jänese raudteesilla, mis avas tee linna. Tartu linn võideti tagasi 14. jaanuaril 1919. Tartu krediitkassa keldris (Kompanii tn 5) hukkasid enamlased 19 inimest.

MEIE VAIKE KUKK – 92 – PALJU ÕNNE! NII PALJU ÕNNE KUI ELU SUUDAB ANDA, NII PALJU ÕNNE KUI ISE SUUDAD KANDA.

Paul Georg Laamann VR I/3 (ka Paul Georg Laaman; 11. jaanuar 1893 Tartu – 25. jaanuar 1946 Tallinn) oli Venemaa keisririigi, Eesti ja Saksa sõjaväelane (kapten).

Paul Laamann lõpetas aastal 1912 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, Korporatsioon Fraternitas Estica liige, visati 1935. aastal vapside riigipöördekatses osalemise tõttu välja^[1].

Aastal 1915 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta. Selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi Vladimiri sõjakooli Peterburis ja ülendati 1916. aastal nooremleitnandiks ning teenis Esimeses maailmasõjas 37. Siberi küti tagavarapolgus.

Eesti Vabadussõja alguses oli Paul Laamann 28. novembrist kuni 17. detsembrini 1918 1. jalaväepolgu 7. roodu ülem.

Seejärel 22. detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülema abi ja 25. detsembrist 1918 kuni 7. jaanuarini 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem.

Formeeris seejärel Tallinnas kitsarööpmelist soomusrongi nr. 2 ja oli 7. jaanuarist kuni 9. augustini 1919 selle komandör.

Kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kapten Arved Engmaa haavatasaamise järel oli P. Laamann 23. märtsist kuni 22. maini 1919 ühtlasi ka kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kohusetäitja.

Augustist 1919 oli ta Soomusrongide Divisjoni intendant. Ja seejärel Tartumaa Kaitseliidu ülem. 1920. aasta mais läks erru.

Sõjaliste teenete eest sai Laamann I liigi 3. järgu Vabadusristi.

Pitkapoiste nõupidamine kell 14.00 Merekoolis, Soola 5.

Jutupunktid: liikmemaksu suurendamine, jõulupeo tasud, tulemata jäänud inimesed, söögirahad, sünnipäevad, metsavendlus, üritused, pildipank seinal, poliitika, Siber, “palun lahku koosolekult”, distsipliin, sõnavõtud, sündinud okupeeritud Eesti NSVs, Wikipeedia, Nikluse majamuuseum, taotlus linnapeale, justiits- ja digiministrile, peielaud, jpm. Osalesid: Silja, Heiki, Indrek, Aarne, Evi, Ervin, Ivar, Lanna, Rannar, Ilmar, Rein I, Raimond, Rein T, Rein V, Viivi, Eino, Kerstin.

LUGUPEETUD AARNE JÄÄGER – 85 – PALJU ÕNNE! VÕTA VASTU NAERATUSI, SÕNU HÄID, ASTU EDASI VEEL KAUA PÜSTIPÄI.