Balti kett 34.

Pärastlõunal avati Võrus Taara sõjaväelinnaku esisel platsil taasiseseisvunud Eesti Kuperjanovi pataljoni esimese ülema ning hilisema kaitseväe juhataja Johannes Kerdi büst.

Taasiseseisvumispäev.

GULAGi endine kommunismivang Mart Niklus: Neil päevil möödus 65 aastat sellest päevast, mil 20. augustil 1958 mind esimest korda poliitilistel motiividel arreteeriti. Süüdistusmaterjali klopsis kokku ei keegi muu kui õigusteaduste kandidaat, KGB justiitskindralpolkovnik, Eesti NSV teeneline jurist Leonid Ivanovitš Barkov. Vene NFSV kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi number oli samuti 58! L. I. Barkov oli kunagine Peipsi äärest pärinev venelane (praegu surnud).

Pitkapoiste nõupidamine Rannari juures. Jutupunktid: uued liikmed, pitkapoiste nokamütsid, eelolevad üritused, järgmine nõupidamine mütsid peas. Indreku eestvedamisel toimus laulupidu, ette olid valmistatud laulikud rahvalike viisidega ja kitarril saatis Indrek ise. Järgmine päikeseloojangu laulupidu toimub samas kohas septembrikuus.

Kogunemine Grenaderimäel kell 10.30-10.50. Algus kell 11.00.

Langenute mälestamine, liputoimkonna sissemarss, Eesti Vabariigi hümn, pärgade asetamine kangelaste mälestuseks, laul langenud kangelastele, mälestuspalvus, Hoia, Jumal, Eestit.

Ühislaul: Eestimaa, mu isamaa.

Kell 12.00 Vaivara Sinimägede Muuseum seltskondlik koosviibimine, sõdurilõuna (tasuta) ja välikohvik. Raamatute, ajalehtede, meenete ja tarvikute müük. Muuseumi külastamine soodushinnaga.

LUGUPEETUD JA MEIE POOLT PALAVALT ARMASTATUD VABADUSVÕITLEJA, KOOLIÕPETAJA, KAITSELIITLANE AGA ENNEKÕIKE MAHE JUTUVESTJA JA HUMOORIKA SULEGA KIRJUTAJA VALDUR RAUDVASSAR – 84 – ÕNNITLUSED HÄLLIPÄEVAL JA TERVIST NING VEELKORD TERVIST

EINAR LAIGNA – 85 – SÜDAMLIKUD ÕNNESOOVID

Vabadusvõitlejate kokkutulek Toris.

Viking Narva kokkutulek Elvas.

Massimõrv Tartu vanglas oli Suvesõja ajal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD toime pandud inimsusvastane kuritegu, mille käigus hukati 193 süütut inimest.

ERVIN PARI – 81 – ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVAL

Raadi kalmistul, et meenutada Jaan Tõnissoni, kelle sünnist 22.detsembril möödub 155. aastat.

Kell 12 koguneme Raadi kalmistu peaväravas, et teha koos Enn Lillemetsaga väike ringkäik Tõnissoni kaasteeliste juurde. Külastame arstiteadlase ja professori  Siegfried Talviku (1878-1929), ajakirjaniku ja tõlkija Marje Pedajase (1895-1992), esseisti ja arsti Juhan Luiga (1873-1927), vaimuliku ja koolikirjaniku Rudolf Kallase (1851-1913) ning luuletaja ja kirjaniku Karl Eduard Söödi (1862-1950) viimaseid puhkepaiku.

Kell 13 algab Jaan Tõnissoni mälestusteenistus Tõnissonide perekonna hauaplatsil. Mälestuspalve peab Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp. Jaan Tõnissoni mälestavad oma sõnavõttudes Tartu linnapea Urmas Klaas, ajalehe Tartu Postimees peatoimetaja Rannar Raba, Zonta klubi, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Klubi ja mitmete teiste organisatsioonide esindajad. Musitseerib väike kandleansambel.

Päev jätkub Eesti Üliõpilaste Seltsi (J. Tõnissoni 1) majas kell 15 algava ettekandekoosolekuga, kus mõtiskleme ajaloolise pärandi ja selle kasutamise üle. Rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu kõneleb teemal „Viiuldaja (na) traditsioonide ja pärandi klaashoone katusel“. Kirjanik Imbi Paju ettekande pealkiri tõukub tema viimasest raamatust ning on „Jaan Tõnisson: Eesti riik sündis mõttest“. Ajakirjanik Aimar Altosaar arutleb teemal, kas ja kuidas kõneleb meiega Jaan Tõnissoni pärand tänasel päeval.

Jaan Tõnissoni Seltsi juhatus

Laevareis Emajõel, kogunemine kell 12.00 Sadamateatri juures.