Tartu rahulepingu 103. aastapäeva kõnekoosolek kell 12.00 Vanemuise tänaval. Õhtune kogunemine hakkab 17.00 Poska Gümnaasiumi ees (Vanemuise 35), 17.30 alustame rongkäiguga, mis suundub Vanemuise tänavat pidi Küüni tänavale ja sealt edasi Raekoja platsile.
Aldo Kals, ajaloolane, sõnavõtt 2. veebruaril 2023 Tartus.
„Kallid siinolijad!
Lubage Teid tervitada Tartu Rahu Põlistamise Seltsi ja Petserimaa Suveülikooli poolt. Suur tänu Eesti Vabadusparteile ja Põllumeeste Kogudele, kes trotsides poliitilisi meeleolusid on aastaid siin rahumaja ees oma üritusi Petseri kloostri kellahelide ja Petseri maakonna lippude lehvides pidanud. Möödunud aasta on muutnud maailma tundmatuseni. Pole imestada, kui ajaloolased kunagi hakkavad seda nn. Ukraina erioperatsiooni kolmandaks maailmasõjaks kutsuma.
Siin rahumaja juures Tartu rahulepingu isale Jaan Poskale mõeldes pole lausuda midagi rõõmustavat. Seisame vankumatult Ukraina territoriaalse terviklikkuse kaitsel, mis on ainuõige, aga Eesti territoriaalne terviklikkus kipub tabuteemaks jääma. Kui meie välispoliitika juhtiv tegelane tormab Ukrainas toimunud sealset territoriaalset terviklikkust toetavalt konverentsilt Moskvasse Riigiduumalt Eesti tükeldamise kiirendamist lunima, häirib see väheseid. Eesti Maapäev tunnustas 1917. aastal Harkivis välja kuulutatud Ukraina Vabariiki. Harkivi tankikooli eesti poisid aga hääletasid Riigikogus millegipärast 25. novembril 2015 Petserimaa ja Eesti Ingerimaa Moskvale (üks hääletajatest ei säästnud isegi oma sünnilinna).
See pole veel kõik. Ühe Eesti kõrge ametniku uni on rikutud, sest Petserimaa ja Narva taguste maade üleandmine de jure Venemaale lükkub aina edasi ja edasi (kas aga tema salaposti ka keegi jälgib, pole aimu).
Enne seda, kui nõuame Bosboruse väinade sulgemist Vene laevadele, tuleks võtta tagasi rahvusvahelise mereõiguse järgi meie territoriaalveed Soome lahes. Oleme ise lähiminevikus andnud vene sõjalaevadele võimaluse luba küsimata ja torusid katmata seal omatahtsi toimetada.
Peaaegu kogu maailm tõuseb tagajalgadele, ku Iisraeli minister omaenda pealinnas juutide pühamast pühamale Templimäele, kus ka muhameedlaste Al Aqsa mošee, mõneks minutiks jala tõstab. Kas peaksime ka meie midagi tegema, kui maailma esiterrorist ja Ukraina ning Tšetšeeni rahva timukas kooserdab oma pihiisa saatel meie ajutiselt okupeeritud Petseri kloostris? Kui Eestis on surmaunest ärgatud ja mõned punamonumendid ära koristatud, pani okupant ajutiselt okupeeritud Jaanilinna uue tankmonumendi. Kui aga selle peale häält tõsta, võib naaber vihastada ja Narva jõel lüüsid sulgeda ning meie elektrijaamad kõrbevad! Eesti ingerimaalased muretsevad oma röövitud kodude pärast. Üks meie kõrgelt hinnatud luuleklassik aga ei soovita Narva paremkaldal kasutada eestipäraseid kohanimesid, vaid Jaanilinna asemel ikka Ivangorod!
Tundub, et oleme suutnud vähe teha, et Eesti maakaartidel riigipiir ja okupeeritud alad oleksid õigesti märgitud. Äkki tasub meie ilmateadetes teatada ka Petseri ja Jaanilinna sooja- ning külmakraade?
Lõpetuseks rõõmusõnum EV kontrolljoonelt. Eesti piirivalvurid keeldusid šovinistlike kirjadega kaunistatud masuuditsisterne sisse laskmast. Meie naaber on muidugi ettearvamatu, aga seekord ta Ukrainas puruks löödud Pihkva dessantdiviisi riismeid meie kallale ei saatnud. Niisugune pilguheit olukorrale idakaares. Aitäh kuulamast, kohtume aasta pärast! Elagu territoriaalselt terviklik Eesti, elagu ajutiselt okupeeritud Petserimaa ja Eesti-Ingerimaa!”