28. juuli Sinimägedele

Kutsume teid 28. juulil 2018 Ida-Virumaale Narva-Jõesuu linna Sinimäe alevikku Põrguhauamäele (Grenaderimägi), et mälestada 1944. aasta Eesti Kaitselahingutes langenud sõjamehi. Tänavu möödub juba 74 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks. Mälestustseremoonia algab kell 11.00.

“1944. aasta alguses jõudis pealetungiv Punaarmee Eesti piiride vahetusse lähedusse. Oht, et N. Liit okupeerib uuesti Eesti, muutus reaalseks. Sakslased kuulutasid Eestis välja mobilisatsiooni. Seni olid Eesti Vabariigi seaduslikud esindajad Saksa mobilisatsioone pidanud ebaseaduslikuks, mida need ka rahvusvahelise sõjaõiguse järgi olid.

Põrandaalune Eesti valitsus otsustas 2. veebruaril 1944, et kuigi Saksa okupatsiooni ei tunnustata ning Eesti eesmärk ei ole Saksamaa sõjaliste huvide toetamine, on Eesti riigi huvides ja Eesti kodanike kohus oma riiki uue sissetungija vastu kaitsta. Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium rahvuslike relvastatud jõudude kontrolli all niikaua, kuni sõda lõpeb ja algab rahukonverents. Eeldati õigesti, et kui N. Liit uuesti Eesti okupeerib, muutub iseseisvuse taastamine peaaegu võimatuks.

Oma raadioesinemises 7. veebruaril 1944 kuulutas peaminister presidendi ülesannetes mobilisatsiooni sisuliselt välja. Kõik Eesti kodanikud, kes selle järel läksid kaasa Saksa mobilisatsiooniga, tegid seda Eesti Vabariigi kaitsmise eesmärgil, mitte Saksa huvides. Uluotsa ja Eesti Rahvuskomitee toetus 30. jaanuaril välja kuulutatud 20. aastakäigu mobilisatsioonile on osa Eesti riikluse järjepidevusest” (Katkend Riigikogu otsuse (910 OE) eelnõu “Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu” juurde käivast seletuskirjast).

Sinimägedes üles näidatud kangelaslik vastupanu ei olnud asjata. Võimaldas ju punaarmee peatamine emigreeruda läände tuhandetel Eesti elanikel, kes said jätkata võitlust iseseisva Eesti eest. Ilma Välis-Eesti kogukonna toetuseta ei oleks Eesti Vabariigi taastamine olnud mõeldav.