Jüri Kuke mälestusele pühendatud Langenud Vabadusvõitleja Päev (27. märts)

Vabadusvõitleja Jüri Kuke XXII mälestuskonverents toimub 31. märtsil 2018 kl 12-18 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 128, kus Jüri Kukk alles esmakursuslasest tudengina keemialoenguid oli kuulanud. Siin õpetati keemiat aastail 1859-1959. See on TÜ vanim, originaalse sisustusega XIX sajandist säilinud õpperuum, kus on tõusvad pingiread.

Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Õppis ja töötas keemikuna Tartu Riiklikus Ülikoolis 1958-1979. Aastatel 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Eestimeelsuse ja võõrvõimuvastaste väljaastumiste pärast vallandati rahvusvahelise tuntusega keemiadotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt ülikooolis. KGB ettepanekul viisid vallandamise täide kolleegid, seda isegi mõne üliõpilase kaasabil. Seejärel arreteeriti teadlane ja õppejõud 13. märtsil 1980. Kohtulavastusel Eesti NSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti Jüri Kukele karistuseks kaks aastat vabadusekaotust.

Nagu sovetlikus kohtupraktikas tavaks, polnud N Liidus rahvuslaste üle korraldatud poliitilistel protsessidel jälgegi seaduslikkusest, õiglusest või objektiivsusest – nn kohtumõistmine oli valitseva kommunistliku partei poolt ette dikteeritud ja otsustatud. Protestiks justiitsterrori vastu olid nii Jüri Kukk kui ka kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestval näljastreigil – inimõigusi jalge alla tallava ja sovetiriigi endagi seadusi rikkuva õigusemõistmise paroodia vastu protesteerides ja sellest osavõttu inimväärikust alandavaks pidades.

1981. aasta algul saadeti Jüri Kukk Tallinnast – tolleaegseid õigusnorme rikkudes – eluohtlikus seisundis Venemaale karistust kandma. Surm saabus Jüri Kukele Vologda tapivanglas kl 2:20 vastu 27. märtsi 1981. Põhjuseks oli alandatud ja kurnatud vangi ebainimlik kohtlemine, ebaprofessionaalselt teostatud kunstlik toitmine ja selle järelmid.

Jüri Kuke arreteerimisele eelnenud tagakiusamise, vangistamise, järgnenud piinamise ja justiitsroima vastu protesteeris vaba maailma üldsus – teiste seas kümned kolleegid Prantsusmaalt, kellega ta viis aastat varem oli teaduskoostööd teinud. Jüri Kuke sünnipäeval, 1. mail 1981 läkitas 19 Eesti erimeelset, inimõiguslast ja Jüri Kuke kaasvõitlejat rahvuslikus vastupanuliikumises NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumile avaliku protestikirja, nõudes Jüri Kuke surma põhjuste väljaselgitamist ning selles süüdlaste vastutuselevõtmist. Ajendatuna tõenäoliselt kollegiaalsest ringkaitsest, pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid hukkumisjuhtumi vastu huvi üles näidanud ega tänaseni professionaalsel tasemel uurimist tarvilikuks pidanud. Seda hoolimata Jüri Kuke postuumsest täielikust rehabiliteerimisest aastal 1988, hukkumisest pääsenud tema kaaskohtualuse Mart Nikluse ja teiste isikute paljudest kirjalikest pöördumistest pädevate ametiisikute poole.

Pärast Jüri Kuke hukkumist võõrsil tegi publitsist ja režissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (1931-2015) Vabadusraadios ettepaneku hakata Jüri Kuke surma-aastapäeva 27. märtsil tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana (LVP). Taasiseisvunud Eesti Vabariik seda ettepanekut ametlikult aktsepteerinud pole – nagu pole väärtustatud ka avalikku vastupanu sovetivõimule (kollaboratsionismile, kvislinglusele): eelistatakse mälestada üksnes küüditatuid ja stalinismiohvreid aastatest 1941 ja 1949. Iga-aastaste kokkutulekutega märtsikuu lõpus Tartu Ülikoolis soovitakse meie lähiajaloole, eriti aga antisovetlikule vastupanuliikumisele okupeeritud Eestis pöörata senisest hoopiski suuremat tähelepanu, innustades postsovetlikke ajaloolasi vabanema nende hulgas siiani valitsenud tendentslikkusest ja ebaojektiivsusest.

Esimene LVP aulakonverents peeti Tartu Ülikooli peahoones aulas kahekümme ühe aasta eest, 27. märtsil 1997. Avas selle rektor prof Peeter Tulviste (1945-2017). Hiljem on konverentsil avasõnaga esinenud, mälestusüritusest osa võtnud rektorid prof Jaak Aaviksoo, prof Tõnu Lehtsaar, rektoraati esindavad prorektorid professorid Birute Klaas ja Kristjan Haller. Aastal 1989 avaldas rektor prof Jüri Kärner (1940-2010) oma kõnes Jüri Kuke ümbermatmisel kodumaa mulda varemtoimunu üle kahetsust, vabandades TRÜ kolleegide pärast, kes kaasõppejõu ja -teadlase tagakiusamises olid osalenud või tema represseerimisele kaasa aidanud. Jüri Kukele mälestustahvel avati ajaloolise keemiahoone (Jakobi tn 2) fuajees aastal 2001 prof Volli Kalmi (1953-2017) osavõtul. LVP konverentsidel on käsitletud Jüri Kuke tagakiusamise ja hukkumise asjaolusid, samuti Eesti muid erimeelsuse ilminguid sovetiajal ja erimeelsete represseerimise juhtumeid okupeeritud Eestis.

Ajalookonverentsidele on kutsutud esinema Tartu Ülikooli praeguseid õppejõude, lähiajaloo uurijaid, teiste hulgas keemikuid ja selle eriala üliõpilasi. Loodame üritusest teadusloolaste, kõigi asjahuviliste panust ja arvukat osavõttu. Kontaktisik: Rein Vanja, rein.vanja@ut.ee, 58339401

Tartu Ülikooli muuseumis
31. märtsil 2018 kl 12.00

12¹⁰ Mart Niklus Avasõna.
12²⁵ Jüri Estam Ikka Jüri Kukele ja Bobby Sandsile mõeldes, ehk väikerahva valikuist. Iirlastest ja demograafilisest verejooksust. Eesti keel on muutunud köögikeeleks
12⁵⁰ Ago Pärtelpoeg Unustamatu Heino Noor (1922-2018). Elulooraamat ilmub aprillis
13²⁰ Andres Raid Jätkuv segadus termini „okupatsioon” tõlgendamisel. Eesti NSV nimetati ümber Eesti Vabariigiks, mitte ei taastatud. Mingit okupatsiooni ei ole olnud. Praeguses riigikogus olev mees ei mäleta kas ta on kuulunud NLKPsse aga kui paberid näitavad, ju siis olen.
13⁵⁰ Jüri Adams Eesti ja Eesti riik. Johannes Liiva kasutas 1905. a sõnapaari Eesti riik ja nägi ette Eesti riigi iseseisvumist.
14¹⁰ Olev Liivik NSV Liidu repressiivpoliitika, Saksamaa ja vene valgekaartlased Eestis 1940-1941
14³⁰ Toomas Varrak Demokraatia teooria ja praktika. Liberaalne demokraatia arvestab rahvaga, ainult lumeinimesel ei ole kodakondsust.
14⁴⁵ Ilmar Vananurm Oma keeleta ei saa oma riiki. Ei osalenud
14⁵⁰ Priit Silla Astugem Vabadusristi Vennaskonda

15⁰⁰…16⁰⁰ Vaheaeg

16⁰⁰ Jaan Hatto Kust on pärit meie poliitiline süsteem ja millist eesmärki see teenib?
16²⁰ Aare Pällin Lähiajaloo Uuringute Keskus – mälusild noorte ja vanade vahel

aare pällini uuringutekeskusest 31. märts 2018

16⁴⁵ Aigi Rahi-Tamm Massküüditamiste uurimisest. Ei osalenud
17⁰⁵ Jukka Rislakki Ülestõus Vorkuta sunnitöölaagris. Ettekande loeb ette Rein Koch.
17¹⁵ Ants Erm Noppeid propagandalugudest, mis oleksid võinud trükkimata jääda. Praegu tegutsevatele agentidele e saa midagi teha. Imelike pealkirjadega lood (Saba juhib koera), milleks selliseid lugusid kirjutada. Agendid sooritavad kahju meie riigile. Noored ei saa aru kes õpetab, kes loputab ajusid.
17³⁰ Kalju Mätik Kavatsetav uus piirileping – nii Eesti kui ka Vene rahvuslike huvide reetmine. Kremli ladviku huvides on punase tsunami tegevus, rahvas ei puutu asjasse. Kremli lakeid Toompealt välja.
17⁵⁰ Osvald Sasko Eesti Vabariik ja piirileping. Valitsusele tuleb teha pöördumine, et taastada Tartu Rahu järgne riigipiir.
17⁵⁵ Aldo Kals Kagu-Eesti metsavendade mälestuspäev Vastseliinas (29. 03. 2018). Ülevaade mälestuspäevast asub www.pitkarelvavennad.ee

Meelis Kaldalu Elust Tartu vanglas 2017. a.  Patarei vanglasse tuleb Vabadusvõitluse muuseum. Valimisloosungi Klaas kapist välja eest pandi 2017. a käeraudadesse Meelis Kaldalu ja Reio Laurits ja viidi Tartu vanglasse. Näljastreik oli mõttetu, tuli teha avaldus toidust loobumiseks. Teiste vangide kohta infot ei saanud, viidati andmekaitse seadusele. Pikemalt saab lugeda ajalehest Rahvuslik Teataja

18⁰⁰ Raamatu esitlus. Konverentsi lõpetamine.

Juhatajad: Rein Koch, Mart Niklus ja Märt Kunnus.

Video aadressil https://www.uttv.ee/naita?id=26957