JÄLLE SAJALINE MEES – ENDEL SILD – 100 – PALJU ÕNNE. IMETLUST VÄÄRIVAD SAMMUD, MIS TEHTUD SAID JUSTKUI AMMU, KUID NENDE SAMMUDE KAJA, SAADAB ROHKEM KUI ELUAJA.

MEIE LIPPUR REIN VANJA – 61 – PALJU ÕNNE. HEA, KUI SUL ON ÜKS NALJAKAS PÕRSAS VÕI SIIS NÄITEKS DRESSEERITUD KONN. AGA KUSAGIL KUMMUTI NURGAS OLGU SUL PISIKE ÕNN.

Harald Nugiseks 104

Harald Nugiseks (22. oktoober 1921 Särevere vald, Järvamaa – 2. jaanuar 2014 Pärnu) oli eesti sõjaväelane, Relva-SS-i allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. Ta on üks neljast eestlasest, kes on saanud Raudristi Rüütliristi. Oli Noorte Kotkaste auliige.

Julius Kuperjanovi 131. sünniaastapäev Raadil.

Julius Kuperjanov, VR I/2, II/2, II/3, (11. oktoober (vkj 29. september) 1894^[1] Venemaa, Pihkva kubermang, Lihhova küla Novorževi lähedal – 2. veebruar 1919 Tartu) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane.

Auastmelt leitnant, kuid Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks.

Pitkapoiste nõupidamine KL majas kell 13.00. Jutupunktid olid: raha ilmus välja, aus varas, märgid emaileerimisel, rahakarp, kirjad sponsoritele, medal linnapeale, tegevusplaan, saunapidu, oktoobrikuu väljasõit, taotlus Sõjamuuseumile, koosoleku segamine, koosolekult lahkumine, erakonnast väljaviskamine, Tartu rahu tähistamine, Mart Laar, talud, kandideerivate linnapeade senised töökohad, maksud, uus pealik, sõidud läbi Läti, Artur Sirk, jpm. Osalesid: Ivar, Raimond, Silja, Evi, Viivi, Aarne, Sirje, Priit, Rein V, Ilmar, Rein I, Udo, Rannar, Eino, Lanna, Rein T, Indrek, Kerstin.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves kell 13.00.

Koosviibimisel räägiti: sünnipäevad, parkimine, üür, linnavalitsus, erakonnad, väljaviskamine, halb tervis, taastusravi, uued raamatud, kirjastus, kanep, jpm. Osalesid: Silja, Viivi, Aarne, Indrek, Toivo, Jaan, Ivar, Kerstin.

MEIE VIIVI LEMBERPUU – 78 – KÕIK KOMMID JA TORDID JA VAARIKAMOOSID KÕIK ILUSAD SOOVID JA PUNASED ROOSID, PALJU ÕNNE!

LUGUPEETUD TARTU VABADUSVÕITLEJATE ÜHENDUSE ESIMEES IVAR KÜNNAPUU – 84 – PALJU ÕNNE! SÜDAMESOOJUS, ET OTSA EI SAAKS, SILMADE SÄRA, ET SÄRAMA JÄÄKS!

Artur Sirk – 125. sünniaastapäev Amblas.

Artur Johannes Sirk, VR II/3, (25. september 1900 Lehtse vald, Järvamaa – 2. august 1937 Echternach, Luksemburg) oli Eesti advokaat ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu aseesimees.

LUGUPEETUD MART-OLAV NIKLUS – 91 – PALJU ÕNNE! ARMASTUST, SÕPRUST, RÕÕMU JA RAHU. LILLI NII ROHKELT, ET VAASI EI MAHU. OLGU KÕIK PÄEVAD TÄIS HELEDAT PÄIKEST KINKIDES ÕNNE NII SUURT KUI VÄIKEST.

Õnnitlemas käisid Ivar, Heiki, Rein V, Kerstin.

Tartu linn tähistab kell 16 vastupanuvõitluse päeva mälestustseremooniaga Raadil, Vana-Jaani kalmistul Enn Tarto kalmul. Tseremoonial pühitsetakse ka Enn Tarto hauatähis.

Mälestustseremoonial võtavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, Enn Tarto perekonna nimel Piret Tarto ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu esimees vil! Kaarel Vanamölder. Mälestuspalve loeb ning Enn Tarto hauatähise pühitseb Politsei- ja Piirivalveameti peakaplan politseikolonelleitnant Valdo Lust. Tseremoonial musitseerib Eesti Sõjaväeorkestri kvintett, dirigent Samuel Jalakas.

 Mälestustseremooniale järgneb küünalde asetamine Raadi kalmistutel puhkavate vastupanuvõitlusest osavõtnute kalmudele.

 Mälestustseremoonia toimub Enn Tarto viimasel puhkepaigal, sest ta oli üks olulisemaid Eesti vabaduse eest seisjaid ja võitlejaid ka kõige raskematel aegadel, jätmata lootust ja unistust, et Eesti võiks olla taas vaba riik. Enn Tartol oli ka suur roll vastupanuvõitluse päeva tähistamise algatamises. (Enn Tarto kalmu juurde jõuab sisenedes Vana-Jaani kalmistul Narva mnt poolsest kalmistuväravast.)

Tartu Linnamuuseum kutsub ajalooretkele, mille käigus saab kuulda lugusid Tartu südalinna räsinud sõjasündmustest ning KGB kongide tumedast minevikust. Retk toimub kell 12–13.30 algusega Tartu tähetorni juurest.

22. septembril kell 19 toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas (Tõnissoni 1) vastupanuvõitluse päeva raames avatud kõnekoosolek. EÜSi vilistlane ja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross räägib vastupanuvõitlusest.

Vastupanuvõitluse päeva tähistati esimest korda ametlikult 22. septembril 2007. aastal. Sellel päeval mälestatakse tänatakse ja mälestatakse kõiki neid inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust.

Osalesid Ivar, Heiki, Rein V, Lanna, Jaan, Viivi, Eino, Kerstin.