24. september Keila-Kumna teeristil

Lahingute 72. aastapäeva tähistamine Kumna mälestuskivi juures ja ajalookonverents Harjumaa muuseumis:
  1. 20. SS diviisi taganemine Eestist 1944. a septembris – legendid ja tegelikkus.  Ettekandja Hanno Ojalo. Muuhulgas oli juttu ka Alfons Rebasest ja Narva pataljonist.
  2. Tragöödia Audevälja teeristis ehk inimjaht 1944. a septembris.  Ettekandja Arnold Unt. Täiendav info Alo Lõhmuselt Postimehes ja militaarnetis.
  3. Punaohvitseride muutumine antikommunistideks Eestis ajavahemikus 1939-1944. Ettekandja Jüri Kotšinev. Boris Bogrovski ja Konstantin Junkevitši lugu. Vaata ka militaarmultikaid.
  4. Kas on mõtet agressorile vastu hakata? Ettekandja Mati Õun. Pätsist ja allkirjastamise julgusest.

Jutt jätkus kohvilauas, ürituse korraldas Harjumaa Muuseumid.

img_0355 img_0356

img_0357Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liige Rein Tidor ühenduse lipuga

img_0358 img_0359

img_03601

 

22. september Vastseliinas

Vabadusristi kavaleri Julius Kendra mälestuskivi avamine Vastseliina kalmistul 22. septembril vastupanuvõitluse päeval.

Hümn, mälestuskivi avamine, kivi õnnistamine, muusikaline vahepala, sõnavõtud, aupaugud, kohvilaud Vastseliina rahvamajas.

Sõjaväeametnik Julius Kendra VR II/3, sünd 21. aprill 1894, surn 8. september 1966, soomusauto Vibuane ülem Vabadussõjas.

img_0345img_0337img_0336img_0334img_0333img_0330img_0329img_0323img_0330img_0329img_0326img_0325img_0323img_0319img_0318img_0315img_0312

17. september Pilka lahingupäev

Soomepoiste mälestuspäev Pilkal 72 aastat lahingust.

Avasõnad soomepoisilt Harri Kask/Hans Karro. Avapalvuse pidas kirikuõpetaja Kalle Mesila.

Hoia, Jumal, Eestit!

J. Aavik/L. Raudkepp

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad.

Kaitse teda kallist, meie armsamat.

Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon,

vennaarmu suurus tema võimu troon.

 

Sõna said soomepoisid, Luunja vallavanem Aare Anderson ja teised tervitajad.

Teid tervitame kodumaa metsad

E. Stafenau

Teid me tervitame, kodumaa metsad,

käunud kodumaa järved, jõed;

lokkavad kus viljapõllud,

põllumeest kus kündmas näed.

Me vabad põhjamaa pojad

ja julged võitlejad.

Me vabad kodumaa loojad

ja poisid vapramad.

img_0215Kaitseliitlane Eldur Lõhmus

img_0217 img_0218

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühingu liige Endel Uudevald

img_0224Kirikuõpetaja Kalle Mesila

img_0227 img_0230 img_0233

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liige Rein Tidor

img_0235Vabadusvõitleja Mart Niklus

img_0238Luunja vallavanem Aare Anderson

img_0244

img_0246

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liikmed.

img_0248

Soomlased Salost Esimene pilt vasakult Pilkal Heimo Kivirinta 92.a. Pekka Rintola saatja Ilmari Koppinen 98.a Esko Lehtinen 90.a
Soomlased Salost
 Heimo Kivirinta 92. a
Pekka Rintola saatja
Ilmari Koppinen 98. a
Esko Lehtinen 90. a
Teine pilt Tampere Maja vasakult Hans Karro 92.a. Pekka Rintola saatja. Ilmari Koppinen 98.a. Raimond Viik Heimo Kivirinta 92.a. Esko Lehtinen 90.a. Harri Kask 92.a
Tartus Tampere Majas
Hans Karro 92. a
Pekka Rintola saatja
Ilmari Koppinen 98. a
Raimond Viik
Heimo Kivirinta 92. a
Esko Lehtinen 90. a
Harri Kask 92. a

16. september Otto Wilhelm Masing ja täht Õ

Tabivere konverentsil sai kuulda palju uut ja põnevat:

  1. Valve Kingisepp:

Ettekanne ehk suusõna. I laulupeo nootides olid sõnad: Mo isamaa, mo onn ja room. Ja praegusel digiajastul on jällegi täpitähed kadunud: sillamae, oie, eriti nimede e-aadressides.

2. Kersti Taal

Trükkalist olenes, millist märki ta käsikirjast välja luges ja kasutas trükkimisel.

3. Fred Puss

1941. a asus praeguse Atlantise ööklubi asemel Schünmanni trükikojad, mis sõja ajal puruks pommitati. Kirikuraamatutest saab uurida õ-tähe kasutust nimedes: Tõnis, Tõnu, Krõõt. Vaata saadet Tujurikkuja5, Värdkeel 2012 Youtubest. Annetusi sai teha Arensi ausamba tarbeks, mis tuleb Kuusalu pastoraadi ette. Millal tehakse Õ-tähele ausammas?Kas see ei või või või võimargariiniga olla?

4. Kristiine Praakli

Sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele: Anna õlu üle Ülo õla. Murrakud on matsirahva veidrus. Ö täht on meil ammu, Õ uus.

5. Pire Teras

Õ hääldus tähendust ei muuda. Labiaalsuse aste.

6. Taavi Pal

Kuidas jõudis õ-häälik Regio atlasesse? Arnold Rüütel eeskujuks, saarlane aga puhas õ.

img_0183Valve Kingisepp

img_0184Kersti Taal

img_0185 Fred Puss

img_0187 img_0190

Otto Vilhelm Masingu mälestuskivi Äksis

img_0191 Vabadussõja ausammas Äksis

img_0192 Äksi kirik

2. september

IMG_0029IMG_0031

Pitkapoistel algas samuti uus õppeaasta

IMG_0033

Meie uus liige Ervin Pari

IMG_0036IMG_0038

Nõupidamisel vaatasime filmi Valgamaa õppepäevast, mis toimus 26. augustil

IMG_0047

Meie ühenduse esimees Jüri Jahnson ja üks aktiivsemaid liikmeid (jutupaunik) Rein Tiidor

IMG_0049

Kalevipoja väärilised mehed tänapäeval – Ivar Künnapuu ja Jüri Jahnson

IMG_0051

Valter, Rein ja Viivi