VIIVI LEMBERPUU – 69 – PALJU ÕNNE JA VÄSIMATUT ENERGIAT

Ivar koos Viiviga
VIIVI LEMBERPUU – 69 – PALJU ÕNNE JA VÄSIMATUT ENERGIAT

Ivar koos Viiviga

Ivar koos Viiviga
Jutt jätkus kohvilauas, ürituse korraldas Harjumaa Muuseumid.

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liige Rein Tidor ühenduse lipuga


Vabadusristi kavaleri Julius Kendra mälestuskivi avamine Vastseliina kalmistul 22. septembril vastupanuvõitluse päeval.
Hümn, mälestuskivi avamine, kivi õnnistamine, muusikaline vahepala, sõnavõtud, aupaugud, kohvilaud Vastseliina rahvamajas.
Sõjaväeametnik Julius Kendra VR II/3, sünd 21. aprill 1894, surn 8. september 1966, soomusauto Vibuane ülem Vabadussõjas.

















Porkuni lahingu mälestuspäev
Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse juhatuse liige Ivar Künnapuu, legendaarne kaameramees

Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmed, keskel juhatuse esimees v-ltn Tiit Põder
Soomepoiste mälestuspäev Pilkal 72 aastat lahingust.
Avasõnad soomepoisilt Harri Kask/Hans Karro. Avapalvuse pidas kirikuõpetaja Kalle Mesila.
J. Aavik/L. Raudkepp
Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad.
Kaitse teda kallist, meie armsamat.
Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon,
vennaarmu suurus tema võimu troon.
Sõna said soomepoisid, Luunja vallavanem Aare Anderson ja teised tervitajad.
E. Stafenau
Teid me tervitame, kodumaa metsad,
käunud kodumaa järved, jõed;
lokkavad kus viljapõllud,
põllumeest kus kündmas näed.
Me vabad põhjamaa pojad
ja julged võitlejad.
Me vabad kodumaa loojad
ja poisid vapramad.
Kaitseliitlane Eldur Lõhmus

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühingu liige Endel Uudevald
Kirikuõpetaja Kalle Mesila

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liige Rein Tidor
Vabadusvõitleja Mart Niklus
Luunja vallavanem Aare Anderson


Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liikmed.



Tabivere konverentsil sai kuulda palju uut ja põnevat:
Ettekanne ehk suusõna. I laulupeo nootides olid sõnad: Mo isamaa, mo onn ja room. Ja praegusel digiajastul on jällegi täpitähed kadunud: sillamae, oie, eriti nimede e-aadressides.
2. Kersti Taal
Trükkalist olenes, millist märki ta käsikirjast välja luges ja kasutas trükkimisel.
3. Fred Puss
1941. a asus praeguse Atlantise ööklubi asemel Schünmanni trükikojad, mis sõja ajal puruks pommitati. Kirikuraamatutest saab uurida õ-tähe kasutust nimedes: Tõnis, Tõnu, Krõõt. Vaata saadet Tujurikkuja5, Värdkeel 2012 Youtubest. Annetusi sai teha Arensi ausamba tarbeks, mis tuleb Kuusalu pastoraadi ette. Millal tehakse Õ-tähele ausammas?Kas see ei või või või võimargariiniga olla?
4. Kristiine Praakli
Sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele: Anna õlu üle Ülo õla. Murrakud on matsirahva veidrus. Ö täht on meil ammu, Õ uus.
5. Pire Teras
Õ hääldus tähendust ei muuda. Labiaalsuse aste.
6. Taavi Pal
Kuidas jõudis õ-häälik Regio atlasesse? Arnold Rüütel eeskujuks, saarlane aga puhas õ.
Valve Kingisepp
Kersti Taal
Fred Puss

Otto Vilhelm Masingu mälestuskivi Äksis
Vabadussõja ausammas Äksis
Äksi kirik


Pitkapoistel algas samuti uus õppeaasta

Meie uus liige Ervin Pari


Nõupidamisel vaatasime filmi Valgamaa õppepäevast, mis toimus 26. augustil

Meie ühenduse esimees Jüri Jahnson ja üks aktiivsemaid liikmeid (jutupaunik) Rein Tiidor

Kalevipoja väärilised mehed tänapäeval – Ivar Künnapuu ja Jüri Jahnson

Valter, Rein ja Viivi

Saverna vald

Vabadussõja mälestusmärk Otepääl ja kirik

Kekkoneni saun

Tehvandi. Pikkjärve mõis

Suvist õppereisi juhatas Sulev Unt.

Kõneleb Norman Aas

Admiral Johan Pitka Relvevendade Ühenduse lippur Rein Vanja

Meie mõnus bussiseltskond. Aitäh, Tartu Memento!