VIIVI LEMBERPUU – 69 – PALJU ÕNNE JA VÄSIMATUT ENERGIAT

Ivar koos Viiviga

PALJU ÕNNE MEIE VÄSIMATU KAAMERAMEES –

IVAR KÜNNAPUU 75

– IKKA JÄTKUVAT EESTI MEELT JA JÄRJEPIDEVUST

Ivar koos Viiviga

Lahingute 72. aastapäeva tähistamine Kumna mälestuskivi juures ja ajalookonverents Harjumaa muuseumis:

1. 20. SS diviisi taganemine Eestist 1944. a septembris – legendid ja tegelikkus.  Ettekandja Hanno Ojalo. Muuhulgas oli juttu ka Alfons Rebasest ja Narva pataljonist.
2. Tragöödia Audevälja teeristis ehk inimjaht 1944. a septembris.  Ettekandja Arnold Unt. Täiendav info Alo Lõhmuselt Postimehes ja militaarnetis.
3. Punaohvitseride muutumine antikommunistideks Eestis ajavahemikus 1939-1944. Ettekandja Jüri Kotšinev. Boris Bogrovski ja Konstantin Junkevitši lugu. Vaata ka militaarmultikaid.
4. Kas on mõtet agressorile vastu hakata? Ettekandja Mati Õun. Pätsist ja allkirjastamise julgusest.

Jutt jätkus kohvilauas, ürituse korraldas Harjumaa Muuseumid.

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liige Rein Tidor ühenduse lipuga

Vabadusristi kavaleri Julius Kendra mälestuskivi avamine Vastseliina kalmistul 22. septembril vastupanuvõitluse päeval.

Hümn, mälestuskivi avamine, kivi õnnistamine, muusikaline vahepala, sõnavõtud, aupaugud, kohvilaud Vastseliina rahvamajas.

Sõjaväeametnik Julius Kendra VR II/3, sünd 21. aprill 1894, surn 8. september 1966, soomusauto Vibuane ülem Vabadussõjas.

Porkuni lahingu mälestuspäev

Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse juhatuse liige Ivar Künnapuu, legendaarne kaameramees

Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmed, keskel juhatuse esimees v-ltn Tiit Põder

Soomepoiste mälestuspäev Pilkal 72 aastat lahingust.

Avasõnad soomepoisilt Harri Kask/Hans Karro. Avapalvuse pidas kirikuõpetaja Kalle Mesila.

Hoia, Jumal, Eestit!

J. Aavik/L. Raudkepp

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad.

Kaitse teda kallist, meie armsamat.

Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon,

vennaarmu suurus tema võimu troon.

Sõna said soomepoisid, Luunja vallavanem Aare Anderson ja teised tervitajad.

Teid tervitame kodumaa metsad

E. Stafenau

Teid me tervitame, kodumaa metsad,

käunud kodumaa järved, jõed;

lokkavad kus viljapõllud,

põllumeest kus kündmas näed.

Me vabad põhjamaa pojad

ja julged võitlejad.

Me vabad kodumaa loojad

ja poisid vapramad.

Kaitseliitlane Eldur Lõhmus

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühingu liige Endel Uudevald

Kirikuõpetaja Kalle Mesila

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liige Rein Tidor

Vabadusvõitleja Mart Niklus

Luunja vallavanem Aare Anderson

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse liikmed.

Tabivere konverentsil sai kuulda palju uut ja põnevat:

1. Valve Kingisepp:

Ettekanne ehk suusõna. I laulupeo nootides olid sõnad: Mo isamaa, mo onn ja room. Ja praegusel digiajastul on jällegi täpitähed kadunud: sillamae, oie, eriti nimede e-aadressides.

2. Kersti Taal

Trükkalist olenes, millist märki ta käsikirjast välja luges ja kasutas trükkimisel.

3. Fred Puss

1941. a asus praeguse Atlantise ööklubi asemel Schünmanni trükikojad, mis sõja ajal puruks pommitati. Kirikuraamatutest saab uurida õ-tähe kasutust nimedes: Tõnis, Tõnu, Krõõt. Vaata saadet Tujurikkuja5, Värdkeel 2012 Youtubest. Annetusi sai teha Arensi ausamba tarbeks, mis tuleb Kuusalu pastoraadi ette. Millal tehakse Õ-tähele ausammas?Kas see ei või või või võimargariiniga olla?

4. Kristiine Praakli

Sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele: Anna õlu üle Ülo õla. Murrakud on matsirahva veidrus. Ö täht on meil ammu, Õ uus.

5. Pire Teras

Õ hääldus tähendust ei muuda. Labiaalsuse aste.

6. Taavi Pal

Kuidas jõudis õ-häälik Regio atlasesse? Arnold Rüütel eeskujuks, saarlane aga puhas õ.

Valve Kingisepp

Kersti Taal

Fred Puss

Otto Vilhelm Masingu mälestuskivi Äksis

Vabadussõja ausammas Äksis

Äksi kirik

Pitkapoistel algas samuti uus õppeaasta

Meie uus liige Ervin Pari

Nõupidamisel vaatasime filmi Valgamaa õppepäevast, mis toimus 26. augustil

Meie ühenduse esimees Jüri Jahnson ja üks aktiivsemaid liikmeid (jutupaunik) Rein Tiidor

Kalevipoja väärilised mehed tänapäeval – Ivar Künnapuu ja Jüri Jahnson

Valter, Rein ja Viivi