LUGUPEETUD VALDUR RAUDVASSAR – 79 – PALJU ÕNNE NING IKKA TUGEVAT TERVIST

Kutsume teid 28. juulil 2018 Ida-Virumaale Narva-Jõesuu linna Sinimäe alevikku Põrguhauamäele (Grenaderimägi), et mälestada 1944. aasta Eesti Kaitselahingutes langenud sõjamehi. Tänavu möödub juba 74 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks. Mälestustseremoonia algab kell 11.00.

“1944. aasta alguses jõudis pealetungiv Punaarmee Eesti piiride vahetusse lähedusse. Oht, et N. Liit okupeerib uuesti Eesti, muutus reaalseks. Sakslased kuulutasid Eestis välja mobilisatsiooni. Seni olid Eesti Vabariigi seaduslikud esindajad Saksa mobilisatsioone pidanud ebaseaduslikuks, mida need ka rahvusvahelise sõjaõiguse järgi olid.

Põrandaalune Eesti valitsus otsustas 2. veebruaril 1944, et kuigi Saksa okupatsiooni ei tunnustata ning Eesti eesmärk ei ole Saksamaa sõjaliste huvide toetamine, on Eesti riigi huvides ja Eesti kodanike kohus oma riiki uue sissetungija vastu kaitsta. Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium rahvuslike relvastatud jõudude kontrolli all niikaua, kuni sõda lõpeb ja algab rahukonverents. Eeldati õigesti, et kui N. Liit uuesti Eesti okupeerib, muutub iseseisvuse taastamine peaaegu võimatuks.

Oma raadioesinemises 7. veebruaril 1944 kuulutas peaminister presidendi ülesannetes mobilisatsiooni sisuliselt välja. Kõik Eesti kodanikud, kes selle järel läksid kaasa Saksa mobilisatsiooniga, tegid seda Eesti Vabariigi kaitsmise eesmärgil, mitte Saksa huvides. Uluotsa ja Eesti Rahvuskomitee toetus 30. jaanuaril välja kuulutatud 20. aastakäigu mobilisatsioonile on osa Eesti riikluse järjepidevusest” (Katkend Riigikogu otsuse (910 OE) eelnõu “Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu” juurde käivast seletuskirjast).

Sinimägedes üles näidatud kangelaslik vastupanu ei olnud asjata. Võimaldas ju punaarmee peatamine emigreeruda läände tuhandetel Eesti elanikel, kes said jätkata võitlust iseseisva Eesti eest. Ilma Välis-Eesti kogukonna toetuseta ei oleks Eesti Vabariigi taastamine olnud mõeldav.

Vabadussõja võidualtari taasavamine Tapikul, külas Ivan Orav, tantsumuusika ansamblilt Onupoeg

Vardja õnnistab võidualtarit ja seob punase paela ümber puu

PV kindral Ants Kurvitsa tütre Evi mehe Endel Saarmani urnimatus kell 12.00 Äksis.

Evi ja Endeli kodu Rootsis oli alati piirivalvuritele avatud.

Jaan Tõnissoni mälestusüritus kell 12.00, peale seda lõunasupp ja seminar Peetri kirikus.

EINAR LAIGNA- 81- PALJU ÕNNE JA TUGEVAT TERVIST

Wiking Narva klubi kokkutulek

11.00 Kogunemine Rapla kiriku aeda. Kokkutuleku avamine. EV hümn. Lippude sissetoomine. Kimpude asetamine Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

12.00 Jumalateenistus Rapla kirikus. Kaitseväe kaplan Sarapik.

13.00 Kogunemine Rapla Kultuurikeskusesse.

13.15 Ettekanded. (Martin Herem, Tiit Põder, Jüri Trei)

14.15 Ettekanne Rapla Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest ja ausamba esmaavamisest 95 aastat tagasi (30.09.1923). Toomas Tõnisson

14.45 Ettekanne Rapla lahingutest II Maailmasõja ajal. Tõnis Tõnisson

15.15  Esineb Pärnu meeskoor, Tallinna ansambel koos Johannes Tõrsiga ja Kaitseväe orkester.

16.00 Sõnavõtud. Lõpetamine

16.30 Toitlustamine Alu sööklas.

Kaitseliidu relvanäitus Raplas. Laskesimulaatori kasutamine.

Raamatute müük.

Pitkapoiss Rein Tiidor otsustab, millist relva valida. Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse esimees Herbert Kaasikmäe teab täpselt, et see laskemoon ei ole vene oma.

23. juunil kell 10 asetavad Tartu linnajuhid ja Kaitseliidu Tartu Maleva esindajad Võidupüha puhul pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile, Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ning kesklinnas Tartu vabadussambale Kalevipoeg.

KUS LINNARAHVAS ON?

Kolonel Alfons Wilhelm Robert Rebane 110 – tammelehtedega Rüütliristi kavaler.

Mälestusplaadi avamine Mustlas Posti t 44. Kohal õetütar Marina Rebane ja ESSÜ esimees Harald Mäepalu. Sõna võtab Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi auesimees Mati Õun. Sõdurilaule laulavad Margus Põldsepp ja Boris Takk.

LEEGIONÄRIDE MARSS (lipulaul)

Oli kodu meil sisemaa põldude vöös

või ranniku liivasel rannal

või saartel, kus vihane tormide sööst

käis päeval ja ööl meie kannul.

Me tulnud ja moodustand terasest kee,

mees mehega sammu siin astub.

Ja kõigil on ühine eesmärk ja tee,

käes relvaga vaenlasel vastu.

Ref: Me leegion sammub ja kindel on ta rüht,

sest kohustus püha meil täita.

Eesti tulevik, see meie kõikide siht,

mille eest tuleb surra või võita.

Siin rahvas rahvale ulatand on käe

ja ühiselt kantakse raskus.

Küllap vaenlasel igavest meelde siis jääb

me relvade hävitav vastus.

Sinu silmis küll pisaraid nägin, mu neid,

kui lahkudes hoidsin su käsi.

Kord tagasi tulen ja kuivatan neid,

tean, oodates sina ei väsi.

Kui tean, et naeratad mul püstipäi,

ma naeratan sinule vastu.

Kui vaimus mu kõrval sa vaprasti käid,

siis rõõmsasti riviski astun.

Ref: Me leegion sammub ja …

Me kodudest üle käind raevutsev tuul,

neist kiskunud tütred ja pojad.

Ent võitleme seni, kui rauas on kuul

ja neile tee avat on koju.

Kord teostub see kindlasti ühinend siis

kõik eestlased kodumaa pinnal.

Siis võidukaist lauludest kajamas hiis

see võitlus on väärinud hinna.

Ref: Me leegion sammub ja …

Vabadussõja ausammas Mustlas

Contra luuletus Kadri kohviku seinal. Koguduse naisõpetaja nimetas inimesi notsudeks kes alustavad söömist ilma söögipalveta!? Olen olnud siis eluaeg roosanahaline põrsas.

Meenutab Boris Takk, kes 92aastasena andis välja esimese CD sõdurilauludega. Suupillil mängib Sakala maleva kaitseliitlane Harri Rebane Kas ema südant tunned sa……..

Esimese olümpiavõitja Martin Kleini mälestussammas