MEIE VAIKE KUKK – 92 – PALJU ÕNNE! NII PALJU ÕNNE KUI ELU SUUDAB ANDA, NII PALJU ÕNNE KUI ISE SUUDAD KANDA.

Paul Georg Laamann VR I/3 (ka Paul Georg Laaman; 11. jaanuar 1893 Tartu – 25. jaanuar 1946 Tallinn) oli Venemaa keisririigi, Eesti ja Saksa sõjaväelane (kapten).

Paul Laamann lõpetas aastal 1912 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, Korporatsioon Fraternitas Estica liige, visati 1935. aastal vapside riigipöördekatses osalemise tõttu välja^[1].

Aastal 1915 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta. Selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi Vladimiri sõjakooli Peterburis ja ülendati 1916. aastal nooremleitnandiks ning teenis Esimeses maailmasõjas 37. Siberi küti tagavarapolgus.

Eesti Vabadussõja alguses oli Paul Laamann 28. novembrist kuni 17. detsembrini 1918 1. jalaväepolgu 7. roodu ülem.

Seejärel 22. detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülema abi ja 25. detsembrist 1918 kuni 7. jaanuarini 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem.

Formeeris seejärel Tallinnas kitsarööpmelist soomusrongi nr. 2 ja oli 7. jaanuarist kuni 9. augustini 1919 selle komandör.

Kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kapten Arved Engmaa haavatasaamise järel oli P. Laamann 23. märtsist kuni 22. maini 1919 ühtlasi ka kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kohusetäitja.

Augustist 1919 oli ta Soomusrongide Divisjoni intendant. Ja seejärel Tartumaa Kaitseliidu ülem. 1920. aasta mais läks erru.

Sõjaliste teenete eest sai Laamann I liigi 3. järgu Vabadusristi.

Pitkapoiste nõupidamine kell 14.00 Merekoolis, Soola 5.

Jutupunktid: liikmemaksu suurendamine, jõulupeo tasud, tulemata jäänud inimesed, söögirahad, sünnipäevad, metsavendlus, üritused, pildipank seinal, poliitika, Siber, “palun lahku koosolekult”, distsipliin, sõnavõtud, sündinud okupeeritud Eesti NSVs, Wikipeedia, Nikluse majamuuseum, taotlus linnapeale, justiits- ja digiministrile, peielaud, jpm. Osalesid: Silja, Heiki, Indrek, Aarne, Evi, Ervin, Ivar, Lanna, Rannar, Ilmar, Rein I, Raimond, Rein T, Rein V, Viivi, Eino, Kerstin.

LUGUPEETUD AARNE JÄÄGER – 85 – PALJU ÕNNE! VÕTA VASTU NAERATUSI, SÕNU HÄID, ASTU EDASI VEEL KAUA PÜSTIPÄI.

Vabadusvõitlejad saavad kokku kell 13.00 Struves.

Jutupunktid: Niklus, elulugu, maja lugu, elulooraamat, Tartu linnavõim, sünnipäevad, haiglas olemine, surma puudutus, ingverijuur, jõulud, lumine ilm, sugulased-tuttavad, väike Eesti, jpm. Osalesid: Viivi, Silja, Toivo, Eino, Raimond, Heiki, Jaan, Ivar, Kerstin.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Põrgupõhja punkrilahingu 78. aastapäev Vigalas.

In memoriam Mart-Olav Niklus (22. september 1934 – 25. detsember 2025) oli eesti dissident ja vabadusvõitleja, Balti apelli üks koostajaid ja allkirjastajaid.

Mart Niklus oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Rahumeelses vabadusvõitluses tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teiste Balti riikide esindajatega.

Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse kauaaegne liige.

Ärasaatmine 3. jaanuar 2026 kell 12.00 Pauluse kirikust Raadi Maarja kalmistule perekonna hauaplatsile V45.

Tartu vabadusvõitlejad saavad kokku kell 13.00 Struves.

Jututeemad: Mardi mälestamine, tema elulugu, pilt kodulehel, ärasaatmine, jõulud, pakid, jõululaud, kalamari, lõhesai, rahaline toetus, heeringaleib, piparkoogid, ajalugu, meie liikmed, hooldekodud, oma kodu, haigused, jpm. Osalesid: Silja, Raimond, Indrek, Toivo, Ivar, Kerstin.