Kell 7.30 toimub Rahinge Külakatla juures Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud lipuheiskamise tseremoonia.

Kell 8.15 alustatakse pärgade viimisega Vabadussõjas langenute mälestusmärkidele Pauluse ja Raadi kalmistul.  

Kell 9.15 algab Tartu vabadussamba Kalevipoeg juures pidulik rivistus. Üritusel osalevad Tartu linna esindajad, Kaitseliidu Tartu malev, Naiskodukaitse, Kodutütred, Noored Kotkad, 2. jalaväebrigaad, Kaitseväe Akadeemia, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Vanglateenistus ja akadeemilised organisatsioonid.

Kell 10.00 toimub Tartu tähetorni juures Eesti lipu austamise tseremoonia. Pärast on Tartu tähetorn huvilistele avatud kuni kella 13ni sooduspiletiga 3 eurot. Kuni 8-aastastele (k.a) ja muuseumikaardi omanikele on sissepääs tasuta.

Kell 11.00 algab raekoja platsil Kaitseliidu Tartu maleva pidulik rivistus ja kaitseliitlaste ergutamine. Kõigile huvilistele on avatud Kaitseliidu tehnika- ja relvanäitus ja tutvuda saab ka Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning Vanglateenistuse tehnika ja tööga.

Kell 12.30-13.30 kutsub folklooriklubi Maatasa uisurahvapeole raekoja platsi uisuväljakul. Pidupäeval kõlavad uisuväljakul vaid Eesti hitid.  

24. veebruaril ERMis

Muuseum on avatud tavapäraselt kell 10–18. Eesti püsinäitusele „Kohtumised” pääseb pidupäeva puhul tasuta.

• Kell 11 toimub lastele mõeldud meisterdamishommik mängumetsas.  
• Kell 11, kell 12 (inglise keeles) ja kell 13 toimuvad teematuurid „Sinimustvalge varjundiga tuur riigi sünnipäeva auks”. Tuuridele osalemine on tasuta, vajalik on eelnev registreerumine.
• Kell 14 algab kontsert „Eesti helid” silla-alal. Kontserdil näeb ja kuuleb erinevate kunstižanrite sümbioosi, mille loovad Estonia teatri ooperilaulja Reigo Tamm ja baleriin Ketlin Oja ning pianist Jaan Ots. Esitusele tuleb Heino Elleri, Mart Saare, Eduard Tubina, Lepo Sumera ning Erkki-Sven Tüüri helilooming. Kaasa teeb ka Tartu Akadeemiline Meeskoor dirigent Roland Viilukase juhatamisel. Üritus on tasuta.

Fotod R. Viik.

LUGUPEETUD ERIK LILLENTHAL – 94 – SÜNNIPÄEVAÕNNITLUSED! LASE OMA SÜDAME SOOVIDEL TÄITUDA JA SÄILITA ALATI OMA OPTIMISM.

Johan Pitka VR I/1 (7. veebruar (vkj)/ 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald, Järva-Jaani kihelkond – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Johan Pitka oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas. Ta oli Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse “soomusrongide isa” ja “Vabadussõja hing”. 1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.

LUGUPEETUD EINO KAASIK – 83 – SIIT TULEB VEEL ÜKS AASTA UNUSTAMATUTE MÄLESTUSTE LOOMISEKS. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves kell 16.00.

Jutupunktid: Johan Pitka sünniaastapäev, sünnipäevad, merendus, Tartu malev, rahulik väljasõit ilma naisteta, eelarve, Nikluse maja, raamatud prügiks, raamatu tutvustus, soodavesi, jpm. Osalesid: Aarne, Raimond, Indrek, Rein I, Aime-Heidi, Toivo, Jaan, Ivar, Kerstin.

LUGUPEETUD EVI KIIS – 89 –

Paremal meie mehed meie lipuga

Pitkapoiste nõupidamine kell 14.30 Merekoolis, Soola 5.

Jutupunktid: ühenduse voldik, Leonhard Pumper (Pommer), ordenid, elulood, pöördumine vallavalitsusse, kaposse, eksitavate kirjadega mälestusmärgid, koostööleping, Nikluse maja, teised organisatsioonid, käi pimedasse kohta, rahvamatk, Pitka sünniaastapäev Tallinnas, koduleht peab palju paremaks saama, kodulehe rahastamine, sünnipäevad, külalise sõnavõtt, jpm. Osalesid: Ilmar, Indrek, Priit, Eino, Rannar, Raimond, Rein I, Lanna, Viivi, Evi, Rein V, Rein T, Ivar, Silja, Jaan, Kerstin, külalisena Heino.

LUGUPEETUD RAIMOND VIIK – 74 – PALJU ÕNNE! ET AASTAD ÜLE AJASILLA IKKA SULLE ÕNNE PILLAKS NING KA ARGIPÄEVAS HALLIS KESTMA JÄÄKS KÕIK HEA JA KALLIS.

Tartu rahulepingu aastapäev algab traditsioonilise Tartu gümnaasiumide kõnekoosolekuga. Hommikul asetavad Tartu gümnaasiumide esindused pärja ja küünlad Jaan Poska bareljeefi ette ning liiguvad sealt edasi Eesti Kirjandusmuuseumisse, kus kell 10.10 algab kõnekoosolek kirjandusmuuseumi kaminasaalis Tartu rahu läbirääkimiste laua ümber.

Kõnekoosolekul saavad sõna linnapea Urmas Klaas ja Tartu Tamme Gümnaasiumi abiturient Elo Rahman. Muusikalist vahepala pakub Tartu Tamme Gümnaasiumi puhkpilliorkester dirigent Gunnar Pettaigi juhatusel. Gümnasistide kõnekoosolekut korraldab sel aastal Tartu Tamme Gümnaasium.

Kell 11 toimub tseremoonia Kalevipoja monumendi juures, kus võtavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, korp! Amicitia tegevliikmed Anna Elisabeth Benno ja Lilli Maire Adson ning Kaitseväe Akadeemia kadettveebel lipnik Karl Henrik Tiko. Monumendile asetatakse pärjad ja küünlad.

Kell 11.30 algab Vanemuise 35 esisel platsil kõnekoosolek, mida korraldab Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu. Lühikeste sõnavõttudega väljendavad kohalolijad oma seisukohti Tartu rahulepingu kohta minevikus, olevikus ja tulevikus.

Kell 16 algab KGB kongide muuseumis (Riia 15b) teemaõhtu „Tartu II maailmasõjas – kui rahu ei pidanud“, millega tuletatakse meelde, et lisaks lepingule vajab rahu ka tugevat ühtehoidmist ja kindlat meelt. Eesti enda kibe kogemus näitab, et juriidiline dokument iseenesest ei välista agressiooni ega okupatsiooni. Teemaõhtul meenutatakse ajaloo õpetlikumaid perioode, kuid lõpetatakse ikkagi helgematel nootidel, sest Eesti on jätkuvalt vaba riik, mida hoida ja arendada. 

Kell 17.30 kogunemine Poska kooli juurde. 18.00 rongkäik Tartu raekoja platsile, sõnavõtud.

2. veebruaril möödub Tartu rahu allkirjastamisest 106 aastat. Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja, tagades Eesti riikliku iseseisvuse.

Pildid Raimond Viik.

Pildid Raimond Viik. Osalesid Rein I, Priit, Ilmar, Indrek, Jaan, Aldo, Raimond, Eino.

VALMINUD ON TARTU VABADUSVÕITLEJATE RAAMAT NUMBER 7, SEEKORD ILMAR MÕTTUS, PATALJON “NARVA” VIIMANE VÕITLEJA, 217 LEHEKÜLGE, HIND 20 EUROT.