ERVIN PARI – 83 – ÕNNITLEME SÜDAMEST! Tulgu õnne igal ajal, öösel, päeval, õhtuajal. Ole rõõmus alati, sünnipäeval eriti!

Jaan Tõnissoni 84. surmaaastapäev.

Jaan Tõnissoni Selts kutsub 3. juulil mälestuspäevale Raadi kalmistule

Jaan Tõnissoni Selts korraldab 3. juulil kell 12.00 Raadi kalmistul Tartus iga-aastase Jaan Tõnissoni mälestuspäeva.

Tänavune päev on eriline ka seetõttu, et möödub 10 aastat Jaan Tõnissoni mälestuskivi avamisest Tõnissonide perekonna hauaplatsil.

Mälestuspäeval peab kõne valitsuse sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kes käsitleb teemat „Jaan Tõnissoni ja teiste riigivanemate mälestuste jäädvustamine avalikus ruumis“.

Mälestuspalve Jaan Tõnissonile ja Krista Arule loeb EELK Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Sõna võtavad ka Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski ning Tartu Postimehe esindaja. Muusikalise osa eest hoolitseb Tartu metsasarve kvartett.

Üritusele on oodatud kõik, kes soovivad avaldada austust Eesti Vabariigi ühele alustalale – riigimehele, kelle pühendumus demokraatiale, haridusele ja rahvuslikule eneseteadvusele kujundas kogu Eesti arengusuunda.

Mälestuspäeva kannab Jaan Tõnissoni mõte:

„Iga rahva elujõud seisneb tema vaimses eneseteadvuses ja usus oma kutsumusse.“

Alfons Wilhelm Robert Rebane 117. aastat sünnist

Võidupüha paraad Pärnus. Võnnu lahingu 105. aastapäev.

Tartus kell 9 asetavad Tartu linna, Kaitseliidu Tartu maleva ja teiste organisatsioonide esindajad pärjad Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendile, kell 9.20 Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale, kell 9.25 Lõuna-Eesti vabastajate monumendile ning kell 9.50 Vabadussõja mälestussambale Kalevipoeg.

Kell 11–15 toimub maakaitsepäev Elvas vallavalitsuse hoone ees. Kavas on temaatilised sõnavõtud, esinemised, loterii, tehnika- ja relvanäitus jmt.
Kell 13 toimub ka Kaitseliidu Tartu maleva pidulik rivistus ja kell 14.30 jagatakse võidutuld.
Maakaitsepäeva korraldab Kaitseliidu Tartu malev koos partneritega.
Rohkem infot.

Tartu linnas toimub jaanipäev Eesti Rahva Muuseumi välialal Raadi järve kaldal.
Jaanipäeva ala Eesti Rahva Muuseumi kõrval avatakse kell 12, pakutakse jaanipäevatoite ja saab tutvuda kohaliku käsitööga.

Kell 13 alustatakse laulu- ja tantsumängude ning jaanimängudega,  saab osa võtta jaanitöötubadest ning sõita ponide või hobuvankriga.

Õhtune programm algab kell 19, kui lavale astuvad Regina Mänd ja Andre Maaker.
Kell 20 süütab linnapea Urmas Klaas jaanitule ja esineb ansambel Tintura. Kell 22 astub lavale jaanipäeva peaesineja Curly Strings ning kell 23.45 tantsutab jaanipäevalised öösse MeisterJaan & Normaalsete Inimeste Klubi. 
Pidu on kõigile tasuta. Rohkem infot ja täpne programm.

NB! Jaanitulelised on oodatud peole tulema rattaga või linnaliinibussiga. Rattaga tulijaid ootab ERMi A-sissepääsu juures rattaparkla ning täiendav ala rattaringluse rataste ja Bolti tõukerataste jaoks. Ühistranspordiga saab mugavalt kohale bussiga nr 7 või 25, mis sõidavad nädalavahetuse graafiku alusel.

Kell 19 algab Rahinge järve ääres Rahinge jaanituli. Jaanituli süüdatakse kell 21. Tantsumuusikat teeb Karilatsi bänd.

Äksis Vabadussõja ausamba juures, pildistas Sirje Koovik.

Võidutuli Tori kirikust. Osalevad Aarne, Ivar, Raimond.

Foto: Aarne Jääger

Fotod: Ivar Künnapuu

1940 Nõukogude Liit okupeeris Eesti

Leinapäev Tartus ja Värskas.

14. juunil on Eestis leinapäev, mil hoitakse meeles enam kui 10 000 juuniküüditamise ohvrit ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimude tõttu hukkunud Eesti inimesi. Tartu linn mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures laupäeval, 14. juunil kell 10.

Tseremoonial kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Luule Mats. Mälestuspalve loeb Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad. 

„Ajalool on anne end korrata. Inimkond ei ole aga seda annet enda kasuks pöörata suutnud – ikka ja jälle korduvad kohutavad ja valusad vead, mis hävitavad riike ja rahvaid, perekondi ja põlvkondi. Vaid teadlikkus, tarkus ja ajaloo mäletamine võib inimkonda muuta ja ära hoida uued tragöödiad. Kõik algab meist enestest ja meie märkamistest,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Küüditamise mälestuspäeval saab kell 11 kuni 17 tasuta külastada Pepleri tänaval asuvat KGB kongide muuseumit, kus on väljas kunstniku Hilda Kamdroni (1901–1972) pliiatsijoonistusi Tartu Linnamuuseumi kogudest. See väljapanek on osa Kumu kunstimuuseumi näitusest “Kuidas kadus Tartu. Hilda Kamdroni traumatsüklid” (kuraator Eero Epner) ning jääb KGB kongides avatuks kuni 15. juunini 2025. Kamdroni looming oli Nõukogude Eestis aastakümneid avalikkuse eest varjul, ent tema joonistused talletavad unustusehõlma vajunud Tartu lugu.

Osalesid bussijuht Rein, Aarne, Indrek, Ivar, Ants, Sirje, Rannar, Eino.

Tartus Pisarate pargis

Värskas, fotode autor Sirje Koovik.

MEIE SPORDIPOISS TOIVO ORMISSON – 83 – PALJU ÕNNE, PALJU JAKSU, RÕÕMSAT MEELT JA RAHA TASKU. PALJU TERVIST, PALJU HEAD, KÕIKE MIDA KALLIKS PEAD.

Lahkunud on meie aatekaaslane ILMAR MÕTTUS.

Ilmar sündis 14. aprillil 1926 Tartus. Õppis HTG-s. Osales 1941 Suvesõjas Tartu linna vabastajate pataljonis. EESTI LEEGION. Debicasse 11.1942. Pataljon Narva 2. kompanii 2. rühmas. (2./SS-Pz.Gren.Btl.”Narwa”). 11.5.1943 suunati Wikingi luureüksusesse, (SS-Aufklärungs Abt.5). Sai haavata kaks korda Dnepri ääres. Tuli välja Tšerkassõ kotist, (EK2). Riias tagavararügemendis. Ohvitseride ettevalmistuskursustel. Kloogal noorte väljaõpetaja. Pärast sõda metsavend Harju- ja Viljandimaal. Arreteeriti aprillis 1953. Vabanes 1957 vangilaagrist Mordvas. Klubi Wiking-Narva juhatuse liige, abiesimees. Eesti Endiste Poliitvangide Tartu Ühenduse ja Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse liige. VR kavaleri Johann Mõttuse poeg. Ilmar oli teadaolevalt viimane meiega olev pataljon Narva võitleja.

Ärasaatmine neljapäeval, 19. juunil kell 11.00 Tartu krematooriumist.

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struves. Jutupunktid: puukliige, toidupood, sünnipäevad, poliitika, ukrainlased, Siberist jpm. Osalesid: Toivo, Heiki, Ivar, Viivi, Silja, Kerstin.

LUGUPEETUD JAAN HARING – 89 – PALJU ÕNNE JA IKKA TEGUSAT MEELT

Põltsamaa lossis toimub algusega kell 11.00 konverents kindralid Jõgevamaalt ja Aleksander Tõnisson 150. Aleksander Tõnisson, VR I/1, (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor), Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea.

Müügil raamatud, kohal Aimar Kuldvere. Täpsem info: Rünno, tel 56132204.