ERIK LILLENTHAL – 92 – TERVITUSED JA ÕNNITLUSED SÜNNIPÄEVAKS!
Autori Kerstin postitused
19. veebr
Pitka 152. sünniaastapäev.
Johan Pitka, VR I/1, (sündinud Juhhan Pitka[1]; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Johan Pitka oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas. Ta oli Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse “soomusrongide isa” ja “Vabadussõja hing”. 1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.[2][3]
Mälestusüritusel Tallinnas osalesid pitkapoisid Rein I, Raimond, Rein T, Ivar, Rein V, Silja, Udo, Viivi.
17. veebr
Kaitseliidu taastamisest 34 aastat Järvakandis 1990.
16. veebr
LUGUPEETUD EVI KIIS – 87 – JA TAIVO KIRM – 62 – ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVA PUHUL!
13. veebr
Harald Riipalu 112. sünniaastapäev.
Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.
12. veebr
Johan Laidoner (12. veebruar (31. jaanuar vkj) 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Johan Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897–1900 Viljandi linnakoolis[2].
8. veebr
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu 32. aastapäev.
4. veebr
LUGUPEETUD RAIMOND VIIK – 72 – SÜNNIPÄEVAÕNNITLUSED SULLE
2. veebr
Tartu rahulepingu aastapäev.
Hommik algab kell 9 pärgade asetamisega Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile ning 9.30 Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale.
Kell 10 algab traditsiooniline Tartu rahulepingu aastapäeva mälestustseremoonia Vabadussõja monumendi Kalevipoeg juures. Sõna võtavad Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseväe Akadeemia kadettveebel Martin Melnitšuk ja Korp! Vironia oldermann Hans Markus Kalmer. Monumendile asetatakse pärjad. Tartu rahule tulevad au andma akadeemiliste organisatsioonide esindajad.
Kell 11 algab Tartu rahu platsil (Vanemuise 33) Tartu rahu aastapäevale pühendatud gümnaasiumiõpilaste kõnekoosolek. Gümnasistide hääl kõlab läbi noorte valitud tuntud tartlaste tsitaatide. Noori tervitavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Gümnasistide kõnekoosoleku korraldab tänavu Annelinna gümnaasium.
PILDID TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEVALT Poska Gümnaasiumi juures, Vanemuine 35:
Peale aastapäeva tähistamist pitkapoiste nõupidamine KL majas. Osalesid: Vaike, Viivi, Evi, Kerstin, Raimond, Toivo, Ivar, Jaan, Udo, Rein T, Rannar, Rein I, Indrek. Arutelu teemad: eelmiselt esimehelt saadud kasti sisu arhiveerimine, eesolevad üritused, raha taotlemine, lahkunud liikmete kalmud, uued liikmed, sünnipäevad.
31. jaan
Paju lahingu mälestuspäev Valgamaal.
Osalesid pitkapoisid Raimond, Toivo, Priit, Jaan.
