Arkadius Veersalu 93. sünniaastapäev Pauluse kalmistul.

Põrgupõhja punkrilahingu 77. aastapäev Vigalas

Põrgupõhja lahingu mälestuspäev, 31. detsembri hommikul koguneda kell 9.00 – 9.45. Eesti Endiste Metsavendade Liit kingib sündmuse puhuks loodud reväärimärgi kõigile neile kes seda varem sündmuse eel saanud ei ole. Märgid on numbrilised ja registreerimisel on vajadusel õigus küsida ka isiku dokumenti.

Põrgupõhjal on põhjust meenutada alati kolme olulist numbrit. Tänavu möödub 77 aastat Põrgupõhja lahingust, 17 aastat tagasi avati mälestuskivi, ja 32 aastat möödus Eesti Endiste Metsavendade Liidu loomisest. Punkri täismõõdus rekonstruktsioon avati 28.02.2015, veebruaris 2025 möödub avamisest 10 aastat.

Päevakava:
Mälestuspärgade ja -küünalde asetamine Põrgupõhja lahingu mälestuskivi jalamile.
Eelregistreeritud sõnavõtud ja mälestuspalvus.
Sõdurisupp ja kringlid, ja arvatavalt ka mitmed tavaks saanud piknikukorvid.

Sündmust korraldab (avaliku ürituse korraldamise luba nr 22; 04.12.2024) ja rahastab Eesti Endiste Metsavendade Liit (reg nr: 80084710).

Põrgupõhja punker oli Relvastatud Vastupanu Liidu (RVL) staabi punker. Relvastatud Vastupanu Liit loodi 1946. aastal eesmärgiga koondada inimesi, kes oleksid valmis Nõukogude võimu vastu astuma ning Eesti Vabariiki taastama. RVL-i kuulus mehi nii Märjamaa vallast kui hiljem ka teistest piirkondadest. Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi andmetel oli organisatsioonis 350 liiget, arvatakse ka, et liikmeid võis olla kuni 500. Punker asus Raplamaal Konuvere ja Vana-Vigala lähedal metsas Tiduvere külas.

LUGUPEETUD MEIE VABADUSVÕITLEJA GEORG VISSAK – 100 – PALJU ÕNNE, JÄTKUVAT TERVIST, TUHAT HEAD MÕTET JA IKKA ERKSAID ETTEVÕTMISI

GEORG 100

Vabadusvõitlejad saavad kokku Struve tänaval.Kõnepunktid: poliitika, vabadusvõitlejad, Tallinnas käik, Memento, meedia, järgmine nõupidamine jpm. Osalesid: Toivo, Harri, Aarne, Jaan, Ivar, Viivi, Vaike, Indrek, Kerstin.

Pitkapoiste jõulutrall kell 14.00 Sõbra tänava kohvikus nagu eelmisel aastal, kaasa hea tuju ja 12 eurot osavõtutasu.

Küll oli tore pidu Sõbra tänaval. Eriti meeldis pillimees, kuusepuu ja meie sõbralikud koostööparnerid. Koos olid pitkapoisid, vabadusvõitlejad ja mementolased ning koos oli tore.

Tartu Vabadusvõitlejate Ühendus loodi 1991. aastal.

Vabadusvõitlejate nõupidamine Struves. Teemad: reisimine, jõulupidu, järgmine ürituse korraldaja, esimees, poliitika, Tartu suusamaraton, Siberi meenutused, Memento, söögipoed jpm. Osalesid Viivi, Silvia, Toivo, Jaan, Heiki, Ivar, Kerstin.

Tartu linn mälestab laupäeval, 30. novembril detsembrimässu 100. aastapäeva eelõhtul Tartust pärit kangelasi, kes langesid 1. detsembril 1924. aastal Tallinnas toimunud kommunistlikus riigipöördekatses.

1. detsembril 1924. aastal Tallinnas toimunud kommunistlikus riigipöördekatses langes 20 kadetti, sõjaväelast ja riigitegelast, kellest kaks – kadett Aleksander Tedder ja kolonelleitnant Herman Rossländer –  maeti Tartusse ja üks langenud kadett Oskar Punnisson Mehikoorma kalmistule.

Mälestustseremoonia toimub laupäeval, 30. novembril kell 11 Raadil Uspenski ja Garnisoni kalmistul, kus asuvad Aleksander Tedderi ja Herman Rossländeri kalmud.

Uspenski kalmistul puhkab kolonelleitnant Herman (Heinrich) Rossländer (10. XII 1886 Härjanurme küla – 2. XII 1924) ja Garnisoni kalmistul Aleksander Tedder (3. II 1903 Pihkva – 1. XII 1924). Nende haudadele on paigaldatud kiviplaat, millele on jäädvustatud langenu nimi, vabadusrist ja read „Isamaa eest langenud 1. detsembril 1924. aastal.“ Aleksander Tedderi hauakivilt on need read maha raiutud, aga Herman Rossländer hauakivile on need alles jäänud.

Lõuna-Eestisse maeti veel kolmaski detsembrimässus langenu – kadett Oskar Punnisson (27. X 1898 Meeksi – 1. XII 1924) – tema viimne rahupaik on Mehikoorma kalmistul.

Mõlemad kalmud korrastas Kalmula OÜ ja meister Miko Lepatalo.

Kontakt: Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets, 506 3076, Indrek.mustimets@tartu.ee

Kohapeal osales Jaan.