Koosolek toimus Tartu Linnavalitsuses:

Tartu sõjaväe kalmistust
Tartu garnisoni kalmistu näol on tegemist olulise ajaloolise kalmistuga. Kalmistul on viimaste aastatega taastatud ja puhastatud hauaplaate, aktuaalse probleemidena on esile tõusnud  Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba kehv seisukord ning kalmistule maetute ülevaate puudumine, mistõttu käidi koosolekul välja idee kaaluda ka maetutele kenotaafi paigaldamist.
Kalmistu pole tänaseks oma algsel kujul säilinud – muutunud on teedevõrk, toimunud on ümber- matmisi. Algsel plaanil märgitud kabelit kunagi ehitatud pole, taastatud monument erineb algsest nii proportsioonidelt, kvaliteedilt kui detailidelt, kuid selles on kasutatud originaalmonumendi osi (pole selge, kui suures ulatuses).
Tartu Linnavalitsus tellis 2016. aastal kalmistu ajaloolise õiendi (koostaja Ülle Kraft), mis on ka koosoleku lähtematerjaliks, koos Sulev Nurme 2004. aastal koostatud kalmistu rekonstrueerimise projektiga („Tartu sõjaväekalmistu avalikuks kalmistuks ümberkujundamise põhiprojekt“).
Koosoleku eesmärgid
Koosoleku eesmärk on kaardistada küsimused, mis on kalmistu tuleviku seisukohast olulised:
1. Kuidas hakata tulevikus kalmistut kasutama?

2. Missugusena kalmistu rekonstrueerida?

3. Kuidas lahendada Lõuna- Eesti vabastajate monumendi kehv seisukord – kas ja millisena taastada algupärane monument või  keskenduda täiesti uuele lahendusele.
Koosolekul vastuvõetud otsused
1. Kalmistu vajab uut arhitektuurset lahendust. Algse kavandi järgi kalmistut taastada ei saa, kuna Maarja kalmistu poolsele küljele, kus asus algselt Lõuna- Eesti vabastajate monument, on nõukogude ajal lisandunud uued matused.
2. Monumendi kehv tehniline seisukord vajab kiiret reageerimist. Koosolekul tõdeti, et praegust taastatud monumenti restaureerida mõtet ei ole. Tuleks keskenduda a) kas täiesti uuele lahendusele, b) uuele lahendusele, mis integreeriks endas ka hävinenud monumenti (tähistada asukoht, eksponeerida originaalosad, makett) või c) kaaluda algse monumendi taastamist (ja selle originaalosade välja toomist taastatud monumendis, mis ühtlasi lisaks monumendile ajaloolise dimensiooni monumendi hävitamisest).  Tuleb otsustada, kas laiendada uue monumendi pühendust kõigile Vabadussõjas langenutele.  Kaaluda monumendi uue asukohana selle algset asukohta.
3. Kaaluda kenotaafi paigaldamist kalmistule.
4. Kalmistu rekonstrueerimise ja monumendi rajamise küsimusse on vaja  kaasata rohkem osapooli ning kuulata ära erinevaid arvamusi, mistõttu on uueks koosoleku ajaks määratud märts 2017, mil võiks uuesti arutluse alla tulla koosoleku eesmärkide punktis püstitatud küsimused.
5. Sümboolne ja realistlik eesmärk oleks kalmistu rekonstrueerimise valmimine 2020. aastaks.