Vabadusvõitleja Jüri Kuke surmast 40. aastat, mälestuspäev Kursi kalmistul:

kell 1045 Kogunemine, liputoimkonnad

1100 Avasõnad

1105 Mälestuskõne

1130 Sõnasoovijad

1150 Lillede ja küünalde asetamine kalmule

1200 Ühispildistamine

Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Õppis ja töötas keemikuna Tartu Riiklikus Ülikoolis 1958-1979. Aastatel 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Eestimeelsuse ja võõrvõimuvastaste väljaastumiste pärast vallandati rahvusvahelise tuntusega keemiadotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt ülikooolis. KGB ettepanekul viisid vallandamise täide kolleegid, seda isegi mõne üliõpilase kaasabil. Seejärel arreteeriti teadlane ja õppejõud 13. märtsil 1980. Kohtulavastusel Eesti NSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti Jüri Kukele karistuseks kaks aastat vabadusekaotust.Nagu sovetlikus kohtupraktikas tavaks, polnud N Liidus rahvuslaste üle korraldatud poliitilistel protsessidel jälgegi seaduslikkusest, õiglusest või objektiivsusest – nn kohtumõistmine oli valitseva kommunistliku partei poolt ette dikteeritud ja otsustatud. Protestiks justiitsterrori vastu olid nii Jüri Kukk kui ka kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestval näljastreigil – inimõigusi jalge alla tallava ja sovetiriigi endagi seadusi rikkuva õigusemõistmise paroodia vastu protesteerides ja sellest osavõttu inimväärikust alandavaks pidades.1981. aasta algul saadeti Jüri Kukk Tallinnast – tolleaegseid õigusnorme rikkudes – eluohtlikus seisundis Venemaale karistust kandma. Surm saabus Jüri Kukele Vologda tapivanglas kl 2:20 vastu 27. märtsi 1981. Põhjuseks oli alandatud ja kurnatud vangi ebainimlik kohtlemine, ebaprofessionaalselt teostatud kunstlik toitmine ja selle järelmid.Jüri Kuke arreteerimisele eelnenud tagakiusamise, vangistamise, järgnenud piinamise ja justiitsroima vastu protesteeris vaba maailma üldsus – teiste seas kümned kolleegid Prantsusmaalt, kellega ta viis aastat varem oli teaduskoostööd teinud. Jüri Kuke sünnipäeval, 1. mail 1981 läkitas 19 Eesti erimeelset, inimõiguslast ja Jüri Kuke kaasvõitlejat rahvuslikus vastupanuliikumises NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumile avaliku protestikirja, nõudes Jüri Kuke surma põhjuste väljaselgitamist ning selles süüdlaste vastutuselevõtmist. Ajendatuna tõenäoliselt kollegiaalsest ringkaitsest, pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid hukkumisjuhtumi vastu huvi üles näidanud ega tänaseni professionaalsel tasemel uurimist tarvilikuks pidanud. Seda hoolimata Jüri Kuke postuumsest täielikust rehabiliteerimisest aastal 1988, hukkumisest pääsenud tema kaaskohtualuse Mart Nikluse ja teiste isikute paljudest kirjalikest pöördumistest pädevate ametiisikute poole. Pärast Jüri Kuke hukkumist võõrsil tegi publitsist ja režissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (1931-2015) Vabadusraadios ettepaneku hakata Jüri Kuke surma-aastapäeva 27. märtsil tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana (LVP). Taasiseseisvunud Eesti Vabariik seda ettepanekut ametlikult aktsepteerinud pole – nagu pole väärtustatud ka avalikku vastupanu sovetivõimule (kollaboratsionismile, kvislinglusele): eelistatakse mälestada üksnes küüditatuid ja stalinismiohvreid aastatest 1941 ja 1949.